sibulaplixi asjatamised

Mütsimaania

Kõigepealt lumehelbekesemüts piigale jõulupeoks

Siis läks suurem piiga sünnipäevale ja kingiks viis öökullimütsi (idee Mari Marikese blogist)

Lianni tuli müügile üks litritega lõng, millest ma kohe pidin käpikud kuduma. Pehmuse lisamiseks kasutasin teise lõngana mohääri.

Siis tahtsin teha ka litritega mütsi

Õde käis abiks sessi ajal tõbiseid hoidmas ja sai tänutäheks omale mütsi

Jõuluks tegin pisihaldjale ühe mütsi

tegemise käigus proovides oli see peas hullult mõnus ja peale pisihaldja kiidusõnu ja ühe väikemehe komplimente otsustasin, et ma pean ka sellise saama

26 detsembril ma tegingi omale ka mütsi

Siis nõuti juba järgmist, sedakorda tuli hall

Tütre oranž jope nõudis ka sobivat tooni mütsi, sai seegi siis veel sama päeva (26) õhtuks tehtud

Paari päeva pärast oli jälle vaja sünnipäevakinki

Sel sügistalvel tabas mind mütsimaania

sibulaplixi asjatamised

Natukene näputööd siit ka

Tšernobõli siil 😀

Üks barett

Kõrvarõngaste alused

Kott pisihaldjale

Koti sees on vormiks muide üks poiss ;)’

Üks heegeldatud mütsike

Puuvillane mütsike Ib-le

Mantliga, mille juurde müts sai tehtud

(mantel on kahjuks väike meile kevadeks nüüd…)

Siimu luguOli päikeselene hommik. 12 mai. Väiksed olid lasteaias, suurem koolis ja mina tegin väikest mõnusat iluund. Äkki helises telefon. haarasin selle pihku ja silmitsesin…Ingrid.. Mis siis nüüd lahti, keset koolipäeva oli esimene mõte… Vastasin, järgnes vist oma poole tunni pikkune mangumine,,,

Meil oli olnud juttu, et kui suuremasse korterisse kolime, siis mõtleme kassipoja peale. Hetkel oli käimas kolimine. Ehkki telefon äratas mind minu uues kodus, olid enamus minu asju veel vanas. Ma ei pidanud aega soodsaks, nii ütlesingi manguvale neiule, kes lunis, et võtaksime omale kassikese, kes on jäetud tewma klassiõe maja koridorri. Kuuldes aga kuda kassike kräunus, et ta on ilmselt alles silmad avatud ja et talle söögiks on ette antud hapukoort ja sekka jälle mangumist ja hala sai haledus võidu ja nõustusin kassikese oma koju lubama. Nii tulid kaks tütarlast, õilsal eesmärgil koolitundidest ära lubatud, kräunuv kassike süles meile kiisubeebit tooma. Ma pidin nutma hakkama, kui ma teda nägin, selline väeti ja armetu olemisega kriuksuv ja kräuksuv vaevalt ringipaterdav näugu.

Vaatasin teda ja ei kujutanud täpselt ikka veel ette, millesse ma ennast mässinud olin. Küsimusi oli palju, alates sellest, et kas ta sööb ikka ise, kas ta pissib juba ise… Lisaks polnud mul kodus mitte midagi, mida talle süüa anda, rääkimata liivakastist. Rahustasin teda siis natukene, kui piigad olid kooli tagasi suundunud ning otsustasin siis osturallile minna. Jah vaene kiisuke oli sunnitud minuga ühinema, sest ma ei suutnudraatsinudjulgenud teda üksi koju jätta. Panin ta siis oma kandekotti koos pisikese rätikuga, et tal pehmem ja turvalisem oleks ja asusin teele. Lähimas loomapoes polnud võtta midagi, siirdusin teise ja sealt sain õnneks kõik mis tarvis. Seni kuni mina valikut uudistasin magas kiisuke lastele mõeldud istmel kotist vaid pea väljas… ta oli rahunenud ja tundus, et ka rahul 🙂
Hirmud olid asjatud, kiisuke sai hakkama. Ta pole kordagi põrandale pissinud. See, et ta ise pisstud saab selgus kui avastasin ostetud kandekorvist rätikult märja pleki, mis just eriti meeldivalt ei lõhnanud. Antud rätikust lõikasin selle pleki igaksjuhuks välja ja panin kassiliivakasti, et äkki instinktid jms meelitavad siis kiisukese sinna kastile. Aga oh häda, kast oli meie kiisule suur, ehkki kõikse pisem, mis leidsime :D. võtsime siis pealmise serva maha ja olime kiisule igati abiks sinna saamisel. Lausa nii abiks olime, et kassil tekkis tunne, et ta mujale ei tohigi minna ja keeras ennast käntsti sinnasamma siruli ja jäi magama…
Olles aga söönud ja joonud tuli lõpuks ka see, mis tulema pidi ja sinna õigesse kohta :D:D Söömine oli kah alul naljakas, aga kõht sai silmanähtavalt täis, kõhnast kasasikesest sai jalgadega piusike pallike 😀 Kassikonservi õppis sööma nii, et niikui kräu tegi, sai killuke toitu suhu pandud. Tihti juhtus muidugi, et limbsimise ja ampsamise asemel kassike hoopis lutsis läbi hammaste, samal ajal käpakesed masseerisid põrandat või piimakaussi 😀

Aga kassike muudkui kosus, kuid nime polnud. hästi nagu aru ka ei saanud, et kas on poiss või tüdruk, aga nagu ikka, emmed teavad;) selliseid asju instinktiivselt nii juhtus, et iga päevaga sai kassipojast rohkem Siim, Siiam Siim 🙂 Õnneks ei vedanud instinktid alt ja me ei pidanud teda ümber ristima hakkama 😀

Küüsi teritas loomulikult minu uue diivani küljes… mitte et tal selle tarbeks oma kraapimispuud poleks soetatud…

Teadis ja teab väga hästi neid kõige paremaid kohti 😀 magamiseks ja olemiseks ja muidugi sedagi, et kust oleks võimalik äkitse öösel näkrata 😛

Keegi ei näe, tähelepanu, valmis olla…

hops

nii kuhu ma ennast sisse sätin?

võibolla siiapoole

uups, vahele jäin…

(juulis)

Putukad olid laes 😉

ei anna rahu need sumisejad

Ja natuke värskemat valikut piltidest.

Kui ainult saaks kuskilt lõnga :P:P siis võib kiskjat mängida Mida rohkem villa, seda ahvatlevam lõng 😛

Ma ei kahetse sugugi, et Siimu oma koju lubasin. Ilmselt oleks ma muidu senini tema pärast muretsenud, et mis tast saanud on. Meil on tal aga tore ja hea olla 🙂 Ja ta läheb iga päev järjest nunnumaks. Jah muidugi, miinuspooled on ju mõned ka, narmendav Diivan, kadunud uksetõkked ja pisut kriibitud seina, ning vussis lõngatokid 😛 aga see kõik on parandatav 😀 (seina vastas kusjuures ei teritatud küüsi, mänguhoos hüpati mööda uksepiitasid üles, selline asi on välditav, kui temaga ise tegeleda ja mängida)

Üks aparaadisoe võrdluspilt ka siia lõppu veel.

Muide üksi kodus on ka palju toredam ikka olla, kui keegi sulle vahel küljealla poeb ja nurru lööb 😀

sibulaplixi asjatamised

Selle aasta esimene näputöine postitus.

Sisaldab ka eelmise aasta viimaseid tegemisi.

Aasta algas vahvalt suure lumega ja üle pika aja on eestis tuntav talv. Lahe 😀

Autojuhina ei ole muidugi poolt nii vahva kui jalakäijana :P:P autos istudes on nt ilmvõimatu kukkuda omal pool külge siniseks või murda sabaluu 😉

Kõik aasta viimase kuu ja uue aasta nädalavahetused sisaldavad pannkooke jälle. Ja tulevad välja just sellised nagu mulle meeldivad-kohevad ja saiased 😀 Sageli muidugi juhtub, et Pühapäevani ei jaksa keegi oodata ja pannukad saavad valmis juba laupäeval, vahel lausa reede hilisõhtul, aga koguselt saab neid siis niipalju, et jagub lausa mitmeks päevaks 😀 Kahju ainult, et pole koduaiamoosi 🙁 Minu uuem moosilemmik on kusjuures hoopis virsikumoos 😀

Aga kästöised aastalõpusaavutused olid mul erilised. Nimelt kudusin valmis oma täiskasvanuea esimesed sõrmkindad. Paraku mulle omale nad on natukene väiksed 😀 Mustri kombineerisin erinevatest kokku. Mingi valu oli ka alla serva narmad panna 🙄
Materjal koide poolt säästetud villane 😀 üle pika aja kudusin midagi korralikest keradest 😀

Veel kudusin lastele kraesalli. Mõeldud oli ta küll Jaanile, aga hetkel kannab nagu Ingel Brit seda tihemini, sestap ka “lastele” Sellegi asjakese lõng on koidest puremata jäänud kerakene ammustest varudest 😀 Kartsin, et jääb torkiv, aga ei nuriseta. Esi- ja seljatüki kudusin meelega sellised pikemad. Nüüd on sall ka vesti eest.

Omale kudusin aga kauni oranzi vesti. Paraku seisab see pisut poolikuna kuna kaltsukast soetatud lõnga jagus nibin-nabin nõnda, et sain käe- ja kaelaaugud ühe pikooreaga üle heegeldatud, mis ei jäänud aga kena, seega harutasin üles. Nüüd ootab vest, et leiaksin sobiva lõnga, millega ikka korralikud servad nendesse avadesse kududa saaks. Kombineerisin jällegi ise kokku selle vesti ilma õpetuseta.

Eile lugesin foorumist, et keegi otsib titale mütsi. Idee hakkas jooksma ja kudusin ka ühe mütsikese valmis. Õpetust ees ei olnud. Kudusin kahtede ringvarrastega koos nii alumist kui pealmist poolt vaheldumisi. Sissepoole kudusin kahekordselt helesinist Indiecita alpakat. Pealmine palmikutega osa on Novita 7 veljestä lõngast. Mütsike on paras vastsündinule. voodri osa on ümara lõpuga palmikutega osa kudusin sirge toruna ja siis õmblesin kokku. Lisasin otstesse ka tutikesed, et oleks vallatum 😀

siin vist värv kõikse õigem. Pildid kehvad kuna pigistasin viimase patareidest veel välja. Oma punane müts, käpikud ja pitskrae jäid pildile püüdmata veel.

Tütar sai omale ka lotumütsi, sellestki püüan millalgi nupuotsas ka pildi (kui selgub, et see seal ikka ka püsib 🙂 😀

Jaanile kudusin ka ühed soojad sokid.

Meemist ka. Ringleb teine siin blogide vahel ja nätaki ta minu blogigi ukse vastu põrkas. Heitjaks oli

Meemi reeglid on järgmised:

1. Too esile oma möödunud aasta lemmiktöö(d) käsitöövallas ning kirjelda lühidalt, mille poolest on too sulle hingelähedane. Töid võiks olla kuni 2.
2. Saada meem edasi paarile käsitööblogijale.

1. Minul on üsna raske tuua välja neid lemmiktöid. Nimelt on mul eelmise aasta all üsna vähe postitusi. Kui nüüd aga saavutused siiski nimetada, siis aasta viimasel päeval valminus sõrmikud on mu jaoks erilised. Olen rahul, et tulid välja. teiseks lemmikuks on ehk sammuti aasta lõpus valminud kell (28 detsembri postituses)

Viskaksin meemi lumepallina edasi Reesi ja Kriuks2 aknasse 😉

sibulaplixi asjatamised

Selle aasta esimene näputöine postitus.

Sisaldab ka eelmise aasta viimaseid tegemisi.

Aasta algas vahvalt suure lumega ja üle pika aja on eestis tuntav talv. Lahe 😀

Autojuhina ei ole muidugi poolt nii vahva kui jalakäijana :P:P autos istudes on nt ilmvõimatu kukkuda omal pool külge siniseks või murda sabaluu 😉

Kõik aasta viimase kuu ja uue aasta nädalavahetused sisaldavad pannkooke jälle. Ja tulevad välja just sellised nagu mulle meeldivad-kohevad ja saiased 😀 Sageli muidugi juhtub, et Pühapäevani ei jaksa keegi oodata ja pannukad saavad valmis juba laupäeval, vahel lausa reede hilisõhtul, aga koguselt saab neid siis niipalju, et jagub lausa mitmeks päevaks 😀 Kahju ainult, et pole koduaiamoosi 🙁 Minu uuem moosilemmik on kusjuures hoopis virsikumoos 😀

Aga kästöised aastalõpusaavutused olid mul erilised. Nimelt kudusin valmis oma täiskasvanuea esimesed sõrmkindad. Paraku mulle omale nad on natukene väiksed 😀 Mustri kombineerisin erinevatest kokku. Mingi valu oli ka alla serva narmad panna 🙄
Materjal koide poolt säästetud villane 😀 üle pika aja kudusin midagi korralikest keradest 😀

Veel kudusin lastele kraesalli. Mõeldud oli ta küll Jaanile, aga hetkel kannab nagu Ingel Brit seda tihemini, sestap ka “lastele” Sellegi asjakese lõng on koidest puremata jäänud kerakene ammustest varudest 😀 Kartsin, et jääb torkiv, aga ei nuriseta. Esi- ja seljatüki kudusin meelega sellised pikemad. Nüüd on sall ka vesti eest.

Omale kudusin aga kauni oranzi vesti. Paraku seisab see pisut poolikuna kuna kaltsukast soetatud lõnga jagus nibin-nabin nõnda, et sain käe- ja kaelaaugud ühe pikooreaga üle heegeldatud, mis ei jäänud aga kena, seega harutasin üles. Nüüd ootab vest, et leiaksin sobiva lõnga, millega ikka korralikud servad nendesse avadesse kududa saaks. Kombineerisin jällegi ise kokku selle vesti ilma õpetuseta.

Eile lugesin foorumist, et keegi otsib titale mütsi. Idee hakkas jooksma ja kudusin ka ühe mütsikese valmis. Õpetust ees ei olnud. Kudusin kahtede ringvarrastega koos nii alumist kui pealmist poolt vaheldumisi. Sissepoole kudusin kahekordselt helesinist Indiecita alpakat. Pealmine palmikutega osa on Novita 7 veljestä lõngast. Mütsike on paras vastsündinule. voodri osa on ümara lõpuga palmikutega osa kudusin sirge toruna ja siis õmblesin kokku. Lisasin otstesse ka tutikesed, et oleks vallatum 😀

siin vist värv kõikse õigem. Pildid kehvad kuna pigistasin viimase patareidest veel välja. Oma punane müts, käpikud ja pitskrae jäid pildile püüdmata veel.

Tütar sai omale ka lotumütsi, sellestki püüan millalgi nupuotsas ka pildi (kui selgub, et see seal ikka ka püsib 🙂 😀

Jaanile kudusin ka ühed soojad sokid.

Meemist ka. Ringleb teine siin blogide vahel ja nätaki ta minu blogigi ukse vastu põrkas. Heitjaks oli

Meemi reeglid on järgmised:

1. Too esile oma möödunud aasta lemmiktöö(d) käsitöövallas ning kirjelda lühidalt, mille poolest on too sulle hingelähedane. Töid võiks olla kuni 2.
2. Saada meem edasi paarile käsitööblogijale.

1. Minul on üsna raske tuua välja neid lemmiktöid. Nimelt on mul eelmise aasta all üsna vähe postitusi. Kui nüüd aga saavutused siiski nimetada, siis aasta viimasel päeval valminus sõrmikud on mu jaoks erilised. Olen rahul, et tulid välja. teiseks lemmikuks on ehk sammuti aasta lõpus valminud kell (28 detsembri postituses)

Viskaksin meemi lumepallina edasi Reesi ja Kriuks2 aknasse 😉

sibulaplixi asjatamised

Armastan nööpe

Nähes/lugedes viimast postitust tuli tahtmine teile ka oma nööpe näidata. Kuna neid on suht mitmeid erinevaid, siis ei hakanud neid siia piltidena üles panema. Kasutasin picasa võimalusi ja tegin neist väikese kohmaka

ühelgi neist nööpidest pole minu jaoks erilist ajalugu. Sain nad lihtsalt ühelt töökaaslaselt eesmärgiga panna neid lillekeste ja muude prosside südamikeks. Tegelikkus on aga selline, et ega hästi ei raatsi nagu…

sibulaplixi asjatamised

Armastan nööpe

Nähes/lugedes viimast postitust tuli tahtmine teile ka oma nööpe näidata. Kuna neid on suht mitmeid erinevaid, siis ei hakanud neid siia piltidena üles panema. Kasutasin picasa võimalusi ja tegin neist väikese kohmaka

ühelgi neist nööpidest pole minu jaoks erilist ajalugu. Sain nad lihtsalt ühelt töökaaslaselt eesmärgiga panna neid lillekeste ja muude prosside südamikeks. Tegelikkus on aga selline, et ega hästi ei raatsi nagu…

sibulaplixi asjatamised

Sellest tuleb perekonnas suur skandaal…

… Ehk Jänes Roosi sai omale suure venna Triibu

Üks tassirüü ka veel, mille tüdruk tellis õpetajale kinkimiseks.

>Piparkoogi pidin ka õpetajale tegema

Vahepeal sai kingiks tehtud ka üks vildist müts. Pildike sai kehva-püüdsin viimasel minutil veel klõpsu teha enne minekut.

Kui see sauna pähe otsustatakse panna, siis võib küll nalja saada… no kui must vill peaks värvi andma või nii 😀

sibulaplixi asjatamised

Kell tunde lööb …

Hakkas vastu ööd kummitama see laul ja tuli soov heegeldatud kella järele. Olin seda blogis näinud. Muidugi ei mäletanud kelle blogis ja pidin tüki maad tuhnima, aga üles ma ta leidsin. Otsisin veel muidu mustreid ka, et milline võiks olla see MINU kell, aga otsustasin esimese siiski konkreetse juhendi järgi teha. Valmis ta saigi. Tärgeldasin PVA liimiga. (segu oleks pidanud sutikene ehk tugevam olema) HIljuti ostsin ühe kella, mida plaanisin tuunida, no tuunisin teda siis selle heegeldisega 😀

sibulaplixi asjatamised

Ja pastakast sai sebra…

Ja mitte ainult 🙂

Kõigepealt näitan teile eelmise postituse boolerot koos modelliga. Peab tunnistama, et servapitsi olen liiga tugeva teinud ja pean ümber tegema, et paremini selga istuks.

Harjukate kokkutulekuks küpsetasin mina rosinasaia, aga unustasin oma pätsid kööki lauale 🙂

Kokkutulekul tikiti seekord kaarte. Mina viilisin :$. aga kui kõik olid ära läinud tahtsin siiski proovida. Tegin siis ise omale mingisuguse kujundi ja lasin nõelal niidil minna…

Pisut niidid ripuvad ja tagumine pool jätab soovida, aga nipp sai selgeks… no enamvähem.

Kodus superstaare vaadates valmis veel üks, sedakorda jõululine ja pärlilisandiga

sellest ma muidugi aru ei saa, miks ma kuuseokste jaoks ROHELISE aluspaberi võtma pidin. Avastasin selle tõsiasja alles siis kui lipsud tikitud olid, seega võtsin rohelisele niidile valge niidi lisaks ja said pisukese lumega oksad.

Tikkisin ühed kindad ära. Pildil on paremal kindal pisike praak, selle sia ära kohendatud 🙂

Üks kruus sai omale “kasuka” selga

Mõned seebid said omale ümbriskotid. Ikka selleks, et peost ei libiseks.

Ja nüüd pastakast.

Enne olid sellised asjad

pärast oli

Et südamikku oleks võimalik vahetada on “kostüüm” kaheosaline

1 2 3 36