Näpuotsaga näputööd!

Jaanipäev juba peaaegu käes ja mina pole siiani oma isetehtud jõulukingitusi näidanud! Tegelikult pole nagu erilist tuju olnud, aga kuna vaevlen jällegi unetu öö käes, siis mõtlesin, et mida muud mul ikka teha on. Siin need nüüd siis on!

Need kaks keed on väga sarnased, kuid siiski kaks erinevat!

Need kõrvarõngad tellis ema minult nende keede juurde, mis ta jõuluvanalt sai!

Siin aga üks kee, mis sai pühade ajal meisterdatud veel lisaks emale, talle lihtsalt nii meeldisid need suured mummud ja kaelas on nad veel eriliselt imelised ja ilusad!

Need kõrvukad said ka veel emale tehtud, kui ta minu pärlimajanduses ringi vaatas!

See kee sai ka pühade ajal meisterdatud ja läks ka veel omakorda kingiks ühele vahvale tädile!

Kõik ülejäänud kraam sai emaga koos pühade ajal meisterdatud.


Ei ole sama kee, mis eelmisel pildil, täitsa erinevad komplektid jällegi, samuti nagu ka järgmistel piltidel.

See komplekt sai ka äkki emale, vat enam ei mäleta.

Selle kee tegin aga endale kingituseks.

Näpuotsaga näputööd!

Meil käisid päkapikud

Meie saime täna oma esimese jõulukingi! Üks ülimalt armas Lääne-Virumaa päkapikk Sant käis täna päälinnas šoppamas ja muidugi me saime kokku ja istusime kohvikus ja juttu jätkus kauemaks, oleks veelgi kauemaks jätkunud, aga päkapikul oli pikk tee tagasi koju minna.


Pilt räägib ise, kui armas ja nunnu see kingitus on!

Aitäh sulle kallis Sant!

Näpuotsaga näputööd!

Unetute ööde tulemus

Ei tea, mis minul selle unega viimasel ajal on, aga maganud olen ma vähe, ikka ülivähe. Ja kõige tobenaljakam ongi see, et tegeleikult olen ikka päris suur unekott. Äkki magasingi siis üle ja nüüd pean karistuseks jällegi hoopis üleval passima. Käsitöö seisukohalt on aga unetud ööd vägagi kasulikd. Siin siis minu viimase kahe õhtu-öö saak.

Kaks suurt küünalt on siit puudu, aga teatavatel (loe:jõululistel) põhjustel ei saa ma neid veel igaks juhuks näidata.

Ja siin siis jälle hunnik kõrvarõngaid (eilse öö saak), telliti nagu üks paar, aga ei mina ju tea, kellele neid täpselt tahetakse kinkida ja seetõttu sai jälle igaks juhuks rohkem tehtud. Ega küll küllale liiga ei tee ju. Pildid muidugi jälle pole kõige paremad, sest on kiiruga tehtud ja valgusega on meil nii kui nii ju viimasel ajal kitsikus, isegi valgus tunneli lõpus, on määramata ajaks välja lülitatud.

Siin aga üks tellitud kee, sellega oli õnneks kohe algusest konkreetne nägemus koos paika pandud. Ise jäin tulemusega väga rahule ja plaanin veel ühele armsale inimesele sellise kingikotti pista.

Näpuotsaga näputööd!

Palju-palju kõrvarõngaid ja üks väike jõulukaunistus

Tädi tellis minult jõuludeks kaks paari kõrvarõngaid, aga ma sattusin tegemisega nii hoogu ja siin need nüüd on, muidugi piltide kvaliteedi osas palun silm kinni pigistada, no lihtsalt ei saa ilusaid pilte lambivalgel. Päevavalgust meil ju enam ei ole…

Kuna jõuluaeg on käes ja et koju ka seda tunnet tuua, siis keerutasin-viltisin valmis sellise aknakaunistuse. Idee on pärit raamatust Plaan on teine veel teha, teisele klaasile ka.

Kaunist jõuluaega!

Näpuotsaga näputööd!

Seebid ja küünlad ja tillukesed sokid

Pühapäeval käis mul külas kursaõde ja seda kindla plaaniga, et seepe teha. Kuna esimene nö partii pidi minema tema kallimale, siis kindel värk ju, et seebid peavad lovekad olema. Kui lovekad, siis lovekad. Muidugi võiks nende seepide kohta öelda ka Aadama-Eeva seebid, sest lõhnasid nad kindlasti sama magusalt ja ahvatlevalt nagu paradiisis kasvavad rohelised õunad.

Proovisime teha ka nö seep seebis, aga ma ei tea, miks seekord läbipaistev seep häguseks läks. Nagu eelmises postituses näha, siis minu seepidega nii ei juhtunud, ometi sai kõik täpselt samamoodi tehtud. No jah, eks vahel peab ju müstikat ja salapära ka olema.

Endale tegi ta aga sellise käsnaga ja mango-papaia lõhnaga seebi.

Eile käisin aga oma sõbranna last vaatamas. Piinlik tunnistada, aga pisike poiska juba 9-kuune ja mina jõudsin alles nüüd, aga enda lohutuseks on see, et õnneks polnud ma viimane katsikuline ja teiseks lohutuseks see, et ega mulle neid imepisikesi rotusid ei meeldigi vaadata, sest alguses neil see peake tudiseb ja mina kui tuntud jänespüks ei julge neid ju siis sülle võtta. Pisikesele poiskale sai kingiks viidud sokid. Kui ma seda lõnga poes nägin, siis sellesse lõngasse armusin ma hetkega ja ühele pisikesele poisile just sobilikud rõõmsad värvid.

Emmele sai aga viidud käsnaga mandariinilõhnaline seep. Head mõnnamist!

Ja kui emmel ja issil vahel aega romantikat teha, siis selleks puhuks ka küünlad. Ei tea miks, aga viimasel ajal olen kogu aeg kollase-oranži lainel, äkki sellepärast, et päikest nii vähe näha on olnud viimasel ajal.

Nüüd aga tagasi toimetuste juurde, sest jõuluvana tuleb varsti oma tühja kotiga, et see siis kinke täis laduda.

Näpuotsaga näputööd!

Häda ajab tuhina peale!

Homme peetakse minu vanavanaema sünnipäeva ja mida sa ikka oskad kinkida 96-aastasele inimesele, kellel kõik olemas. Nuputasin ja mõtlesin ning oma laiskusest tegin järelduse, et poodi minna ma ei taha. Ei meeldi mulle see mööda poode saagimine ja kui midagi asjalikku otsima hakata, ega siis ju ei ole ka seal midagi, ainuke, mida sealt leida võib, on raisatud aeg…

Tegelikult pole mul ammu enam tuhinat peal olnud, elus on lihtsalt palju erinevaid muutusi olnud, mis on isu ära võtnud. Nu tegelikult mõttes olen tahtnud teha küll, aga käed ei jõua järgi… Aga nagu pealkirigi ütleb, siis häda ajab tuhina peale. Eile õhtul suure otsimise peale kaevasin välja oma küünalde ja seebi tegemise killavoori. Sügis on ilus aeg, siis on päike puude otsas ja maapinnal ilusate värvikirevate lehtede näol, et aga lehed juba pruunid ja kokku riisutud, mõtlesin seda kuldset sügise ilu pikendada ning tegin vanavanaemale kingituseks sügiseselt kollased-oranžid küünlad.

Lisaks sellele tegin talle ka seebi. Seekord proovisin seepe omavahel kokku valada, tulemus ei tulnud küll päris see, aga õnneks see seep, mis oli kingiks mõeldud, tuli kõige paremini välja. Aga vähemalt õppisin sellest seebitegemisest enda jaoks jälle midagi uut, nii et ma arvan, et järgmisel korral on sellist tüüpi seebid mul juba oluliselt parema kaubandusliku välimusega.

Näpuotsaga näputööd!

Teistmoodi lilled… Mina juba olen kord selline, et kingitustel peab mingi vigur või konks olema. Laupäeval oli meil väga tihe päevaplaan: kahe tunniga sai täditütre sünnipäev kiirkorras ära peetud Jänedal ja siis peale seda suundusime ühe pisikese sugulase katsikupeole Aegviidus. Mõnus päev oli, hoolimata vihmasest ilmast!
Aga nüüd siis nende lillede juurde. Kuna katsikupidu toimus sugulaste maamajas, siis võtsin vastu otsuse, et ei vii emale-isale lilli, nad on sellised armsad tuulepead, et suure tõenäosusega oleksid nad need lilled maha unustanud ja järgmisel korral tagasi tulles oleks need juba närtsinud ja mis ilu sa neist siis ikka saad. Kui tuleb lilleilu isu peale, siis pistku pea aknast välja või käigu tiir ümber maja… Vat ja siis me viisimegi hoopis sellised lilled… Silmailu emale-isale ja suu magusaks pisikesel preilil.

Täditütrele sai ka väike vimka visatud. Kuna tema kindlaks sooviks oli raha, siis seekord lahendasime selle sellega, et läksime panka ja palusime kogu summa 2-kroonistes kupüürides. Hihii… Nii lahe oli viia patakas raha kinnistes pakkides. Kohe tekkis selline tunne, et raha oli palju-palju… Eelmine aasta sai see raha teema lahendatud .

Näpuotsaga näputööd!

Natuke teistmoodi isetegemine ehk oma pesa loomine… See küll mehe kätetöö, aga värvide ja tapeedi valik minu tehtud. Uksumatu, kui raske on ikka värve valida ja uskumatu, kui teistsugused need seinas jäävad. See roheline on kaugel eemal sellest toonist, mis me valisime ja selle liigse erksuse taltsutamiseks saigi ema soovitusel tapeet ka pandud. Tapeedi leidmine on ka omaette teema, muidu vaatad ringi ja valik missugune, aga kui midagi konkreetsemat hakkad vaatama, siis polegi nagu midagi leida, aga kes otsib, see leiab… Ise olen küll tapeedi- ja värvivaliku osas uhke, empsu ka kiitis ja kallis teine pool samuti!
See siis meie õnnetu katusekorteri üks magamistubadest. Õnnetu sellepärast, et selle korteriga on seoses eelmise omanikuga palju probleeme. Saime natuke aega olla omanikud, kui ilmnesid varjatud vead, millest aga eelmine omanik ei taha kuuldagi… Ja nüüd siis hakkamegi kohtuteed käima… Raske saab olema, aga me oleme tublid ja püüame vastu pidada. Hetkel üritame ühe poole elamisest nii palju valmis teha, et saaksime sisse kolida, sest kahel pool üüri maksta on ikka põnts põllumajandusele…

See küll alles üsna algusjärgus, aga tasapisi toimetame edasi.

Näpuotsaga näputööd!

Vat selline ma siis olen, suudan ära unustada oma blogi sünnipäeva! Aga ikkagi on äge mõelda, et just täpselt aasta on ta mul olemas olnud, kord vähem, kord rohkem. Aga mis ma pikka juttu ikka keerutan, täna lihtsalt jutt ei jookse, mitte, et paha tuju oleks, ei sugugi mitte, aga mul on vist ei viitsi peal ja sellest täiesti piisab…

Eelmises postituses sai näidatud kõrvarõngaid, millele nüüd lisa telliti. Ühed sinised pidin ka juurde tegema, sest töökaaslase sõbranna oli need esimesed sinised lihtsalt ärandanud, aga sõbrannade puhul ilusate asjadega ongi ärandamised lubatud, eks ju…

Siin aga ühed ammused kekutamata kekutamised!
Mõned kuud tagasi palusin sõbranna emal endale Rootsist seebimassi tuua, tänutäheks tegin talle , aga see selleks. Seebimassi üleandmine toimus Saksamaal ja siis sõbranna koos oma emaga olid seal kirbuturul käinud ja sõbranna ema oli sealt leidnud natuke erinevaid pärleid ja saatis need mulle. Lihtsalt armas! Inimene, kes mind ei tunne, aga lihtsalt teab, et ma armastan käsitööd teha. Suured tänud talle veelkord!

Töökaaslane (see sama, kes hoolega minu tehtud ehteid kannab) käis Egiptimaal puhkamas ja palusin siis, et kui miskit põnevat ja odavat ehtemajandust silma jääb, toogu mulle. Ta muidugi oli nii armas, et tõi selle kee mulle kingiks (lammutamise eesmärgil, et sellest midagi ilusat ja armasta teha). Talle ka suured tänud!

Need kivikesed on nii armsad, et ma pole isegi raatsinud seda keed lammutada. Lammutan alles siis, kui on olemas konkreetne idee, seni vaatan ja imetlen neid niisama!

Viimane kord, kui mu kallis teine pool jälle Norrast töölt tuli, andsin jälle kõva käsu kätte Rootsis Panduro poest läbi minna ja mulle seebimassi tuua. Seebimassi sain ja lisaks sellele tegi kallis teine pool mulle veel sellise üllatuse

Vahel nad ikka oskavad üllatada ka!

Käsitööga on aga ikka veel kehvad lood! Olen soolika täiesti ära kaotanud, aga küll ma selle ükskord jälle üles leian. Võib olla olen ma ise selle kuhugi kotti pannud ja luku kõvasti kinni tõmmanud ja koti ära peitnud.

Näpuotsaga näputööd!

Oh, kuu algus tööl on hullumaja ja see kuu veel eriti, sest uued süsteemid nõuavad uusi ja teistsuguseid aruandeid ja nii tulebki palju otsast peale üles ehitada! Just sain ühe aruandega mäele ja endamisi mõtlesin, et no nii, luban endale 15 minutit internetti (loe Isetegijat) ja kui nüüd aus olla, siis võib julgelt selle 15 minutit korrutada kolmega kui juba mitte neljaga… Ja otse loomulikult ei suutnud ma vastu panna blogimisele… Aga nüüd rohkem pikemat juttu ei tee, näitan oma paar asja ära ja asun edasi tööd tegema nii, et otsaesine märg…

Üks töökaaslane tellis minult sellised kõrvakad. Tellimissoov tuli üldse selle peale, et ühe teise töökaslase tütrel on sarnased ja mina muidugi pidin ju kohe seletama hakkama, et mul ka kodus selliseid suuri kettaid. Töökaaslase tütrel on need kuskilt soojalt maalt kingiks toodud, aga vat need siin on made in kodumaa


Täitsa õudne, kui raske on kõrvarõngaid pildile saada…

Siin aga üks tellitud kee noorele neiule

Vahel ma mõtlen, et ma vist teistsuguseid ei oskagi teha. Nu natuke ikka oskan ka, aga mis ma teha saan, kui kõigile just seda tüüpi keed meelivad!

Nüüd aga käärin käised ülesse ja rügan edasi!

1 2 3 5