Marjamaal kolamise koht

Minule meeldib jõulueelne sagimine. See on selline mõtete koondamise aeg. Ja eriti mulle meeldib, et kui hoole ja armastusega ilu loon, siis valmivasse kogunevad head mõtted, mälestused ja energia. See on omamoodi rituaal, kuidas mina oma aastat kokku võtan, tänades lähedasi või häid tuttavaid mulle olemas olemise eest. Ja täna siis valmis esimene selline kindlatele inimestele mõeldes tänukink.

No eks need ole nö tavalised süüteküülad, aga minu jaoks tore saavutus (et mismõttes? Eks vaata icj7 ). Seekord siis ei leiutanud enam jalgratast, vaid tegin nii, nagu targemad on ees teinud

Kasutasin veel ühte nippi, mille kohta internetist lugesin. Kui punane, veel 80ndatest pärit kuuseküünal otsa sai, värvisin valge vaha rasvakriidiga siniseks, ja hiljem lisasin musta ja lõpuks oranži jupi juurde. Nõnda need üsna erksad toonid tulid.

Üks mõte roosidega tuli veel, kuid sellest juba siis, kui teostuseni jõuan 8)

Marjamaal kolamise koht

Novembrikuine viltimine 🙂

Kadedusega vaatasin , kuidas aeganõudvad viltimistööd valmivad ja juba leppisin mõttega, et ma oma sokikudumistuhinas pean seekordse tegemise vahele jätma. Ja siis nägin vilditud seepi! Väärt mõte ning lisaboonuseks ka puhtad näpud. swi6

Ja sokkidest veel. Need mõnusad triibulised sokid on saanud vahepeal lisa. Veel üks paar tütrele ning teine tema tädile ja ikka jäi lõnga üle…paganama hea suur tokk, kiidan lõnga väga, sest sokid jalas tõesti soendavad kenasti varbaid (no mis salata, eks kudumisega akumuleerunud kätesoojust on seal ka omajagu). 😀

Vahepeal aga vaja realiseerida paar tellimust, nendest siis juba hiljem.

Marjamaal kolamise koht

Koos tegemisest. Oktoober ja voolimine. No voolisin, ja mõnuga. Väikesed sõbrad olid abiks. Küllap oli nende suurim rõõm voolimismassi kokku käkerdamine (soolataigna) ning hiljem enese pesemine. Aga saime koos kuivama pandud ikka päris kena koguse “koogikesi”. 🙂

Pool kuud hiljem sai ka värv peale ning täna siis sidusin paelakesi külge, et tulemust jõulude aeg mõnus eksponeerida oleks.
Pildid jääpurikatest ja südametest.


Vahva tähelepanek. Raputasin osadele värsketele südametele kaneeli peale. Peale viimistlemist ikka lõhnavad isuäratavalt! Pildil on need lõhnavad ehted paremal pool põrandal.

Marjamaal kolamise koht

Sügis tõi kaasa endaga minu jaoks ebameeldiva ilmastiku. Ikka on nii, et midagi halba ei ole ilma heata ja olin “sunnitud” oma lõngavarusid üle vaatama. Tegelikult hea meelega, sest kudumine on üks mu meelistegevusi.
Ja siis riburada need hakkasid tulema. Näpusoojenduseks sussid.

Siis varruka otsad oma mantlile (väga ebapraktilised käiseotsad, tuul ja muu jama puges kerge vaevaga sealt sisse).

Ja parajat sokilõnga otsides leidsin vestikese, mis enne suve valmis sai, ning lõngakorvi sügist ootama jäi. Sobib see u kuni kolmestele. Vähemalt mu poisile mahub kenasti selga.

Sokilõnga tõin siiski hoopis poest ja valmisid tütrele ja tema vanaemale lihtsad sokid.
See on nii mõnusalt kirju lõng, et alustasin uute tegemist..eks näis, ehk teen neist hoopis sõrmikud 9chin

Marjamaal kolamise koht

Minu selle kuu tegemiste hulka kuulub nii “kohustuslik” töö kui ka paar lõpetatud vana.
Oi mulle meeldib see, et end aastaprojektiga sidusin. See distsiplineerib nii mõnusasti. Järjest saab lõpetada oma poolikuid projekte ning alustada uue ja põnevaga “kohustuslikus korras”. 😀
Seekordne maalritöö kuulub just sinna uute ja põnevate hulka. Palusin kaasalt mulle ühte head, tugevat karpi, mille ta (õnneks) ikka enne septembri lõppu valmis sai. Kaunistamisel värvivaliku määrasid mulle ette olemas olevad ja veel mitte ära kuivanud akrüülvärvid. Vahva on see, et kui avastasin aina ja aina uusi toone kuivanuna olevat ning minu esialgne plaan karp lillevaniku alla uputada totaalselt ebaõnnestus, pidin ometigi ju töö lõpetama. Nii need teod omale koha leidsid. Ja kuna sisuks on mälestusesemed meie pulmast, siis “tasa sõuad, kaugele jõuad” sümbol sobib ju väga hästi. 😆

Mõned kuud tagasi sai mõeldud lapsele voodikardina õmblemise peale. Kardina enese tegemine polnud keeruline kuid selle kinnitamine ja sobitamine, et seal all ka hea olla oleks, oli paras pusimine. Ei tahtnud kerge kardin ümber voodi olla, kippus kangesti otsapidi voodisse ja und segama. Lõpuks leidsin vanaema vana kardina alläärest huvitava asja – tinakuulikestega paela. See on nöör, mille sisse on ritta aetud pisikesed tinakuulid. Ma ei ole sellist riideraskust varem kaubanduses kohanud. Väga tänuväärne leid. Ja selle abil seisab kenasti kardin sirgu. Kardina riputamisel lae alla tuli appi vana lambivari.

Marjamaal kolamise koht

Heihoo!

No selle kuu võistu tegemine võttis küll higistama, nibin-nabin sai tikitud. 🙂

Tegemist on ühe tööga, millel minu jaoks on tore saamislugu. Jagan seda hea meelega.

Algusaeg ulatub mu kooliaega. Nimelt otsustasin käsitöö tunnis kohustusliku tikkimishinde lunastada ristpistes tehnikas pildiga. Nagu ikka kõiki oma töid, alustasin suure entusiasmiga(alumine äär halliga ning pool tüdrukust), ent avastades, et hindamise ajaks seda siiski valmis ei saa, võtsin kätte väiksema töö ja see jäigi kapinurka.
Kuni siis esiklast ootama jäädes ajaviiteks töösse lõngajuppe otsustasin sisse tikkima hakata. Siis valmis kass, tähed, lõpetasin tüdruku ning hakkasin nö raami pildile tegema. Ja taas jäi mitmeks aastaks nukralt oma aega ootama.
Kuna ühe hea inimese soovitusel lubasin enesele mõni aasta tagasi, et enne ma uut tegemist käsile ei võta, kui kaks poolikut asja on lõpetatud (ja uskuge mind, neid praeguse seisuga on endiselt hirmutavalt palju). Seega et sokikudumise ajaks oleks võimalus taas algusest alustada, peab nii mõnegi töö eelnevalt ära lõpetama.
Ja nii siis see pilt valmis saigi. Värvide sobitamisega erilist vaeva ei näinud, kastuasin ära enamuse oma lõngajupikestest ning plaan on see sobitada ühe (taas üks alustatud mõte) istumisaluse katteks.

Marjamaal kolamise koht

Puhkuste aeg on tore aeg. Isegi ilu tegemiseks on taas aega 🙂
Ja seekord siis tegin ilu sedasi, et esmalt joonistasin üle ühe kiisupildiga pluusil, mis oli korduvalt käest-kätte andes lõpuks oma näo (otsese mõttes) kaotanud. Kasutasin kõige lihtlabasemaid veekindlaid markereid.

Tütre sünnipäevaks sai meisterdatud liblikaid, mis siis külalistele peo lõpus jagatud sai.

Mõni liblikas lähemalt ka:

Valmistatud grillvarda otsas traadist karkassile, kasutades lisaks veel krepp-paberit, pärleid, liimi ja satiinpaela. Väga lihtne aga aega nõudev nokitsemine.

Marjamaal kolamise koht

Esmalt ehmusin, kui vaatasin 12. erineva tehnika jaanikuu ülesannet – telgedel kudumine/põimimine/punumine. Just see sõna “teljed” panid mu lukku. Aga juhus mängis kätte olukorra, kus mul paluti punuda käepaelasid ning siis turgataski, et see ju ka PUNUMINE. 🙂

Ja siis ma punusin ja punusin ka oma “kohustuslikud” paelad valmis:

Järgmise kuuni!

1 2 3 4