Margota katsetuste nurk

Vaatasin mina siin nüüd ringi, no nii üle sajandi nüüd korra lasti käima. Vaatasin mina, siis millal sai tehtud siia viimane postitus. :m8hh: Pühkisin siis mina silmi ja vaatasin uuesti. :O
Kas tõesti on sellest möödas nii kaua! ??

Nüüd võiks siia laduda sadu ja kümneid asju, miks ma nii kaua pole kirutan, pilte näidanud jne. Aga seda ma ei tee. Kõik saab võtta kokku ajaressursi vähesusega. Nii lihtsalt on läinud.
Nüüd aga kavatsen oma viga parandada ja aegajalt ikka mõne postituse teha. Ja rohkem lugeda ka ja isetegijaid tehtud eest hea sõnaga kiita.

Mis siis vahepeal juhtunud on? Kohe aasta alguses sain tööle asendajana õpetajaks. Meeldiv! Sealt edasi, veel enne asenduse lõppu pakuti mulle erialast tööd ühes riigiasutuses. Kuna ajutised asjad on ajutised, siis sain poolte kokkuleppel ühes asutuses veidi venitada minemisega ja teise tulemisega. Ja sügisest läksin kooli jälle. Sel korral pühendan õpingud oma hobile, ühele neist käsitöö kõrval. See teine hobi mind siit blogist vegetatsiooniperioodil eemal hoiabki. Jõuan vahest lugema, aga ise postitamiseni…Aga püüan seda siis ka parandada ja soojal perioodil näidata neid vähe teistsuguseid isetegemisi.

´Ilmselt pole mõtet siia laduda üles neid pilte asjust, mis ammu tehtud ja kingitud. Näitan siis viimast tehtud. Tegin oma elu esimese beebiteki ühele imelisele preilile. Loodan, et see leiab kasutust ja meeldis saajale või tegelikult siis saaja emale-isale.


Ise olen ma päris rahul.

Tegelikult on mul üks väike mure ka. Nimelt telliti minult üks pääsusaba sall ja mina nüüd kimbatuses- palju töö maksab.
Töö hinna kujundab materjali kulu+ oma töö. Kas keegi oskaks mind aidata hinna kujundamisel? Mis hinda küsida analoogse salli eest, mille mõõdud ca 200*150 pikimatest kohtadest.

Olen abi eest väga tänulik!
Loodan, et teie sügistorm on täna tasane, elekter jääb ja katus majale ka.
Teie Margota

Margota katsetuste nurk

Tere augusti 22 kuupäeva!

Aknast välja vaadates on suhteliselt tüüpiline selle aasta suveilm, ehk õnneks veel ei saja, ent seda sünoptikud jälle ennustavad. No, las kallab. Kevadel maha pandud 20 kg sibulast on saanud suured mugulad ja kuigi esimene 500kg on lõigatud ja puhastatud ning kuivatatud nädalavahetusel toimuvaks Kallaste sibulalaadaks, on teine samasuur või ehk ka mõnevõrra suurem ports veel ees.

Käsitöölainel ma jätkuvalt väga ei ole, pole paraku mahti lihtsalt. Kuu alguses käisime ühes pulmas ja sinna sai veidi teistsugune kink. Kuigi oli märge kutsel “parim kink on see mis ümbrikusse mahub”. Meie oma ümbrikusse ei mahtunud, sootuks pauna sai pandud ja takunööriga kaunistatud kaardiga kokku sõlmitud. Kaardi idee sain kaubamajas nähtud kaardilt. Tänan idee autorit lihtsa kuid tõeliselt kauni kaardi välja mõtlemise eest!. Ei ole mingi fancy, aga selline armas mu arvates:

Seoses eelmise postituses nähtud tormikahjudele, saab minu(no iluaed on minu kanda) aed uuenduskuuri. Pisitasa põhitöö kõrvalt ja tarbeaiatööde kõrvalt abikaasa “mürab” nende puudega. Aga seda koristamist ikka jagub veel. Veel enne tänast vihma loodan mõne oma ligi 50 uuest lillest-põõsast maha saada. Uus peenar rajamisel 🙂 (minu teine raskekujuliselt kulgev”haigus” on aiakujundus”).
Olen kordi mõelnud sellele viimasel ajal, et ma ei lähegi sel aastal kooli. Imelik on kohe. Aastase vahega olen koolis käinud alates aastast 1993!! ja nüüd.. Raskekujuliselt kulgeva “haiguse” tõttu lähen ma ilmselt siiski peagi Räpinasse või Luuale maastikuehitust õppima. 😀

Veel lõpetuseks üks pildike mu viinamarjast (mis kaadrisse mahtus), kellele ilmselt selle aasta suvi sobis, sest ta on lausa lookas marjade all:

Uute tegemisteni!
Margota

Margota katsetuste nurk

tere!
Tänane postitus on kurva alatooniga. Nimelt olen sunnitud loobuma ametlikult aastaporojektis osalemisest. Paraku on elu viinud selleni ja see valik on kurb ja valus, kuid paraku seda puhku niiviisi.
🙁
Mitteametlikult kavatsen kõik värvid ja kuud siiski teha, kuid lihtsalt ma ei mahu neisse ajaraamidesse ära.

Mõne pildi näitan ma ka, sellest mida tegi pühapäeva torm/tromb meil. Pildiseeria põlispuudest alleest, millest pooled puud on nüüd horisontaalses asendis ja ootavad kõttepuudeks saamist. Lisaks suutis torm meie kinni olnud puust välisukse piidelt maha kakkuda ja ära pilbasteks lõhkuda.
tjm






Looduse jõu vasta oleme me suutmatud. Tänu taevale jäid hoonetele katused peale, kuigi peale puude maha võtmist, hakkas see torm me maja katust nagistama.Nii järsku kui see asi hakkas, see ka lõppes. Kogu see lugu ei kestnud 5 minutitki, kuid laastamistöö oli võimas. Pole mina ega ka 70 aastased näinud sellist möllu! Kui puud olid lookas vastu maad.
Loodame, et rohkem ei näe ka! Puudest on kahju, kuid püüdes positiivsust leida- aed saab selles osas uue kujunduse ja küttepuid on meil ilmselt 5 või rohkema aasta jagu.

Margota

Margota katsetuste nurk

Nii kollane, nii kollane ja pisike

suurt ja ilusat juttu polegi, olen niigi kaks päeva hiljaks jäänud ja koos siiraste vabanduste ja maasikaste tervitustega, minu Buffini papud…päikseliselt soojad ja täisvillast 🙂
Kahjuks on käsitöösoolikas umbes ja käed marjased või olemine turul praegust see, mis täidab mu päevi (ka homme oa enda sünnipäeval ärkan 4.30, sõidan 200 km ja turustan oma kaupa). Papud ootasid pildistamist, nüüd, kui abikaasa põllul juba, näpistan 10 mintsa selleks, et see pilt saaks tehtud, arvutisse, albumisse ja blogisse.

Sööge palju maasusid ja rohekist, meil on käes imeline aeg, kus palju toiduks saab loodusest!

Margota

Margota katsetuste nurk

Tere karget ja meil siin augustiselt udust sumedat suveõhtut!!
/
Pole ammu saanud mahti siin käia ja paraku on selle käsitöögagi MA(K)SU (margota (käsitöö)soolikas umbes). Ehl polegi nii väga asi selles, kui selles, et lihtsalt ei ole olnud mahti. Kes vähegi on kursis mu tegemistega, see teab, et lõpetasin ülikooli sel aastal. 5 aastat statsionaarõppes kahe lapse (6 ja 7 aastat vanad), abikaasa ja kodu kõrvalt on nüüdseks tõesti läbi saanud. Palju vaeva vett on selle aja jooksul merre jooksnud: minu nime initsiaalid on muutunud (MA–MS) ehk läksin peale 7 aastat ja natukest peale mehele, üks laps lõpetas esimese klassi ja teine sel aastal lasteaia… ma olen saanud kahel korral lastele tädiks. Jne, jne, jne….

Aga ülikool sai lõpetatud. Diplomil märge CUM LAUDE. Uhke ja hea on küll. Mõtted liiguvad doktorisse mineku suunas, kuid kas kohe nüüd või aasta pärast? see on praegust küsimus nr 1.
Ma tänan oma kalleid sõpru, sugulasi, kes olid nõu ja jõuga mul abis: nende toetuseta oleks kõik palju keerulisem olnud. Ma olen tänulik oma perele, kes selle tee minudga läbi käisid:

Õnnelik lõpetaja ise:

Üks ise tehtud asi lisaks diplomile on veel. Selline väike ja ei midagi erilist. Samas tükike hinge on igas töös alati. Kallile ämmale sai olemasolevatest vahenditest lihtne sünnipäevakaardike, millel hingest tulnud sõnad ja mõtted.

Värvispektri töö on veel sel kuul tegemata, kuid ehk tabab mind hetk aega ja ispiratsiooni ja saan kasvõi pisikese asjakese valmis, et seda näidata. Kohe mitte ei tahaks, et auk jääb. samas, nüüd hakkab uus kiire. meie maasikapõllule on ilmunud esimesed maasikamarjad (sort “Polka”) ja need vajavad korjamist ning turustamist.

Seega võite mind peagi mõnelt Eestimaa turult leida või ehk koputan Teie uksele ja toon marjad koju kätte või koputate mu uksele ise ja tahate marju 🙂 Igal juhul, kel huvi, siis saate alati ühendust võtta.

Päikest!
Teie Margota

Margota katsetuste nurk


Roosa nagu õunapuuõis,
nagu mannavaht,
nagu maailm läbi roosade prillide…

4 kuud rohkem kui 8 aastat tagasi sai alguse meie lugu, kooliõde ja koolivend leidsid teineteist. Pärast 7 a ja paari kuu järgset katsetamist, peale kahe kaunitari sündimist, otsustas koolivend, et võib kooliõe naiseks võtta küll. Nii sai paika päev ja peokoht me õuel, sai peetud pulmapidu täpselt täna aasta eest.

Armastus on aja jooksul kasvanud ning tunne on veel tänagi nagu armunuil: elu roosa-rõõsa manna:)
See tänane päev ja soov kuidagi oma abikaasat meeles pidada, andis inspiratsiooni mai kuu tööks. Kusjuures avastasin, et kink on rusikas silmaauku—1. pulma-aastapäev on ju nn paberpulma-aastapäev.:D
Pikka juttu ei teegi, pildid räägivad ise:

Laul ootas töölt koju selline pisike kink, roosa ja maasikaline tort, roosa vein ja roosa küünal, mis tähistab esimese abieluaasta täitumist, roosa kaart koos raamatuga. Mitte just kõige mehisem ja maccom, aga armastus ei peagi olema selline. Ikka õrn ja roosa, helde, täis õnne;)

Ja natuke loodust ja aeda: minu aia uhkus aprillist:

ja minu aia uhkus täna:

roosat ja rõõmsat mai kuud. Peatuge vahel, vaadake kuidas loodus ärkab uuele elule, kuidas kuldnokk käib pesakasti vahet poegi toitmas ja pääsuke mängib õhus; kuidas õunapuud õitsevad. Elu on võrratu!!
Margota

Margota katsetuste nurk

Lihavõtted…

Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja.

Tänasel päeval on üldiselt keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme pühadel – uusaastal, suvistepühal ja jaanipäeval.
Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kas lehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel ka siid- või krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kriibiti värvi maha, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna – nii tekkis koorele õrn taimekujutis.

Mitmevärvilised munad saadi vesivärve või munalakke kasutades, mis olid 20. sajandil väga levinud värvimistehnikad. Kui pärast Teist maailmasõda pikka aega munalakke saada polnud, siis asendati neid muude värvivate ainetega, koguni lillatera ehk kaaliumpermanganaadi, briljantrohelise ja muu käepärasega.

Üha laiemalt levis aga mitme tehnika kasutamine. 20. sajandil ja tänapäevalgi kasutatakse värvitud munade kaunistamiseks vesipilte ja kleepsukesi, väljalõigatud ja pealekleebitud pilte, muna külge liimitud värvitud sulgi. Eelmise sajandi alguses ja samuti selle lõpukümnenditel kirjutati munadele ka kallima või kingitusmuna saaja nimi, joonistati südameid ja lihtsamaid pildikesi.

20. sajandi teise poolde kuuluvad munad, millest on osava näputööga tehtud tibud, koomilised inimkujud või lihtsalt -näod, loomakesed või mida tahes, milleks jätkus fantaasiat.

Meie värvime traditsiooniliselt ikka sibulakoortega. Kuna läbi kuvari mune kinkida söömiseks ei saa, siis kingin Teile virtuaalse muna meie munavaagnalt:

Lõbusat munadega sehkendamist, kaunist ülestõusmise päeva!

Margota

Margota katsetuste nurk

Tere Suure Reede tuulist õhtupoolikut!

teated Eestimaa erinevatest punktidest on huvitavad: kus on lumi sadanud terve päeva, kellel lõunast alates, kus sajab vihma… sugulane soovis lõustaraamatu (Facebook) seinal rahavale valgeid jõule!

Meil on tuulepealne maa, seni sademeteta ja võrdlemisi soe, kui tuulevarjus olla. Aga egas väga õue kipu küll. Triikraua peaks kleenukesed sulgkaallased kindlasti taskus hoidma, suurem kogus euromünte ajab samuti asja ära.

Tänane postitus on pühade eelne, phade tunnet tekitav (loodetavasti).
Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne.

Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus. Sarnaselt suure neljapäevaga püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas – selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad, viimane tagas heade rõivaste saamise, seda sai kasutada kalapüüginõiduseks, mõjusa vahendina kohtus võitmiseks. Õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et õunasaaki suurendada.

Tulu jaoks oli oluline töövahendite kas või korraks liigutamine ja imiteeriv parandamine või puhastamine, olid selleks siis kalavõrk, põllutööriistad või midagi muud.

Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda.

Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. Lõuna-Eestis oli keelatud põrandate pühkimine – soetab kirpe (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-suurreedepaev.php)

Meisterdasime lastega mune, paberist. Kaunistasime ära, panime paela sappa ja urvaoksa-vaasile kaunistuseks.
Meie peres ei ole maja kaunistamine lihavõtete ajal väga oluline olnud, aga pajuurvad ja värvitud munad käivad alati selle peäva ootusega kaasas.




Kauneid pühi, värvilisi mune ja (kohu)piimaseid toiduelamusi!

Margota

PS! Kui kellelgi on mõni hea idee värvispektri roheliseks tööks, siis see on teretulnud mulle ideid andma. Minu kodus on roheline rohi ja taimed toas:D (ma pole suutnud siiani midagi välja mõelda:( )

1 2 3 7