Kuduvabrik

Maa külmas j kärss kärnas. Selline paha-siga-tunne on hetkel…

Flickr on siin viimase aastaga minu jaoks täielikuks raketiteaduseks muutunud. Seal ei oska ma enam midagi teha.

Lightroom…Olen siin vastne kasutaja. Muidu kõik hirmus tore, olen programmiga ütlemata rahul aga nii kui timmitud pildi FB või blogisse tahan panna, nii see moondub. Arvutis kõik ilus selge, netis udune….

Ja WordPress ei taha ka koostööd teha 🙄

Ikka müts…

Edit: Fotodega on nii, nagu ülejäänud asjadegagi elus, et kui pea ei võta….. Et siis enne ja pärast….

Ei muud, kui arvutiga koostöö ei suju, tuleb kook ahjust ära oodata (mmmm minu lemmik – Manhattani toorjuustukook…… aga sellest mõni teine kord) ja aju õue tuulduma viia…

Kuduvabrik

Oh jummel….kui kaua sellest aega on möödas…

Ei noh, ma ikka koon. Ja käin isegi nii kvartalis korra (mulle nii hirmsasti meeldib see väljend 🙂 meenutab lapsepõlvest aegu, kui sõna kvartal seostus ema hirmus tähtsate tööülesannetega) teisi isetegijaid piilumas.

Hetkel taastun ma mütsihooajast ja puhkan sõrmi sokke kududes. Ja tegelikult loodan ma sel aastal oma varusid vähendada. Sihiks on kududa rohkem kui juurde osta. Häbi juba. Irisen siin mehe tööriistakohvrite ja kalavarustuse kallal, endal lõngakastid laeni. Ja kalakohver ka veel pealekauba!

Aga sokke ei näita. Näitan mütsi hoopis!

wordpressis

Kuduvabrik

Teate seda laulu : “Karu elab loomaaias….” Ma küll loomaaias ei ela. Isegi mitte selle lähiümbruses, aga tunne on juba mitu kuud, justkui oleksin pisitasa metsaoti kombel just talveunest ärkamas. Nii ma teengi siinkohal endale suure HÄBI (nagu ennemuiste lasteaias kiputi tegema, näpuga veel illustreerivalt suuri ringe tehes), kuna jäin oma esimese koostegemisega kapitaalselt rongist maha….

Et aga natuke erksamalt ja paremini edasi minna, esitan lõpuks oma esimesed aastaprojekti esemed. Mütsid Vol.1 ja Vol. 2. Hetkel peaks ju olema ilmad piisavalt soojaks läinud, et just see kõige õigem aeg on pakse talvemütse siin demonstreerida!?!??

VOL 1. Alpaka ja villasegune vammus pähe. Vammus, sest pole ma veel elus nii tuulekindlat kootud mütsi valmis vuristanud. Imeline muster selles osas! Müts avaldas ka selle soetaja sõbrannale nii suurt muljet, et kui nüüd veel kusagilt sama värvi mütsituti leiaks, oleks vardad taas tarvis lõngakerasse lüüa.

VOL 2. Jällegi alpaka ja villasegune. Jällegi sama muster. Aga nt üle 20 aasta esimene tavaline mütsitutt! Minu jaoks oli vist selle valmimine suurem isiklik saavutus kui mütsi kudumine

Mõnus pistaatsia roheline ja säbruline hall mõjuvad koos hästi ja tulemus ületas minu ootusi.

Eks neid mütse on tegelikult veel vahepeal valminud. Nii tuttidega kui ka palmikutega aga nähtavasti ei leidu majapidamises ühtegi tubli inimest, kes kaamera jaksaks kätte võtta. Taas kivi minu kapsaaeda. Eks lähen puhun siis tolmukihi tubli abimehe pealt ära ja luban temaga edaspidi tihedamat koostööd teha!

1 2 3 13