Keraamikum.

Palju vihmavett on voolanud kanalisatsiooni se’st ajast, kui ma siia viimati midagi kirjutasin. Detsember ja jaanuari esimene pool on olnud tavapäraselt tegusad – jõulud koos sünnipäevaga, aastavahetus ja siis veel kolm sünnipäeva, kõik mahub vähem kui kuu aja sisse. Seetõttu on ka keraamika jaoks olnud vähe aega, õigemini ei olegi olnud. Isetegemistahet sai rakendatud kinkide pakkimisel ja pakendite kaunistamisel. Nüüd on mõni asi jälle valmis saanud ja võib teistega jagada.

Kaks madalat kausikest/alust, näiteks küünaldele (pidid tulema küll ühesugused aga glasuur tegi trikke)

Roheline vaas

Ikka vimkaga

Suuuur puuviljavaagen minu endiselt lemmikute hulka kuluva pits+glasuur-kombinatsiooniga

Ja kauss, mille ilust saab aru alles siis, kui teda käes hoiad

Lumi on nüüd maas aga haigus tuli majja veel enne kui kelgud ostetud said. Luban olla tubli ja lahendada olukorra lähipäevadel.

Keraamikum aga ei ole kuhugi kadunud, vaid vahendab endiselt minu käsitööd kõigile soovijatele. Nüüdsest lihtsalt Facebooki lehe kaudu.

Keraamikum.

Vanad võlad ja uued tuuled.

Esmalt võlad:
Uute templite katsetamiseks tehtud väike kauss sitikate ja satikatega…

… ja sissepressitud lehtedega vaagen (mingi vahtrasarnane põõsaspuu)

Siis uus:
Puuviljakauss, mille jääsarnaselt voolava ja sillerdava glasuuri peidust võib terane silm märgata elupuulehti (päriselus muidugi kümneid kordi kaunim ese, kui pilt edasi anda suudab)

Vaagen, mis justkui graniidist

Ja kolm väikest alust seebile, küünlale, teepakile vms (väikeselt pildilt ei paista välja aga lill ja liblikad on õrnroosad)

Lõpetuseks veel tootearendus ehk vaas, mis sobib ühtviisi nii kimbule kui üksikule õiele (sel juhul ei toetu lill vaasi serva vastu, vaid seisab püsti), sest peidab endas rohkem kui pealtnäha paistab

Ilusat päeva Sulle!

Keraamikum.

Jälle kuu möödas, nagu kellavärk. Loodetavasti on ka teil, kes te elate kortermajades, ikka küte sisse lülitatud. Meil tehti seda justkui mulle sünnipäevakingiks, viinakuu esimesel päeval. Esimesed lehtedes sahistamised on kah tehtud, suur kausitäis tammetõrusid ja kastanimunasidki korjatud. Ilmselt läheb lähipäevil loomaaia meisterdamiseks 🙂 Ja küll on tammetõrud sel aastal ikka suuuured!
Keraamikast saan täna teiega jagada vaid poolt saaki, sest (nagu ikka) said fotoaparaadi patareid just õigel ajal tühjaks. Kui eelmine postitus oli küllal värviline, siis seekord piirdusin lakoonilise, kuid elegantse must-valgega.

Sissepressitud elupuulehega alus

Suur seebi- või svammialus

Ja väiksem seebialus

Ja nüüd poodi. Patareide järele.

Keraamikum.

Lapsed on nohused, toaski on jalas villased sokid ja märkamatult taastus igaõhtune traditsioon juua tass kuuma teed – jah, sügis on käes. Loodetavasti ei lähe ilmad siiski veel vihmaseks, kui, siis ainult niivõrd, et seeni jätkuks. Ja praegu neid jätkub! Kes ei ole veel grüünesse jõudnud, siis loodan, et leiad selle aja.
Keraamikale lisaks leiutasin endale veel ühe heegeldamis-teemalise käsitöö. Tunnustan end julge pealehakkamise eest mustrita ja kavandita tegutsemisel, kuid eks ta sellevõrra rohkem ka aega võtab. Olen optimistlik ning loodan ikka enne lume tulekut valmis saada (ese ise tuleb siiski päris suviselt õhuline 🙂 ).
Aga ahjust on tõesti tulnud kenake ports asju.

Roheline või serveerimise toos

Armas peopesasuurune korvike

Väike vaagen

Kolmene komplekt kevadiste sirelite tooni küünlaaluseid

Ja terve ports ühte masti kausse-aluseid, et soovija saab komplektigi kombineerida

Varasemad juba on ja viimased jõuavad ilmselt uuel nädalal müügile Landora poodi Saku Konsumi II korrusel, vaata ka Facebookist. Sellelt FB lehelt leiab ka teated laatade kohta, kus Landora oma kaubavalikuga esindatud on.

Varsti saab lehtedes sahistada – oh lapselik rõõm!

Keraamikum.

Nii mõnus suvi on olnud sel aastal, soe ja päikeseline. Möödunud ööl tuli veel hea sahmakas vihma kah, niiet varsti võiks isegi seenelemineku peale mõtlema hakata. Aga kindlasti mõtleme juba nädalapärast toimuvale Vanamõisa laadale, mis minu hinnangul on üks paremini korraldatud laatasid üldse. Ka Keraamikumi tooteid võib sealt otsida, Landora poe (Saku Konsumi II korrus) toreda perenaise algatusel ja juhtimisel 🙂

Kaks uut ikka ka. Tuhmkollane suhkrutoos kolmel jalal

Ja roostevärvi alus

Palju-palju asju on veel ahju minemas, põnevus on suur.

Keraamikum.

Tahaks olla veel laps ja sumada lompides… või kuidas see käiski. Igatahes tahaks, et aeg ei lendaks nii ruttu. Iga kord, kui tulen siia kirjutama, siis on jälle kuu eelmisest korrast möödas. Nii on varsti on juba suvi kah möödas. Üks hea asi suve teise poole juures on kindlasti see, et saab võtta, mis võtta annab ehk lisaks turult ja poest leitavatele võõramaistele arbuusidele-murelitele saab nüüd tuttavast aiast noppida kirsse ja tikreid, vaarikaid ja sõstraid, rediseid ja porgandeid, herneid jaaniiiedasi 🙂 Ühes tuttavais aias kasvavad aga sellised redised, mis on kanamunastki suuremad, liialdamata!

Ja ühest tuttavast metsast, raba lähistel leiab vähese vaevaga ja paari tunniga 1,5 liitrit priskeid mustikaid

Aga käsitööst ikka ka. Mõni aeg tagasi telliti minult luikedega vaagen. Kuidas need luiged seal olema peavad jäi minu valida, et kas pitsimustrina või muul viisil. Sobiva pitsi puudumisel olin sunnitud kätt proovima voolimisega ja hea oligi. Muidu ei oleks midagi nii ilusat välja tulnudki 🙂

Naudi suve!

Keraamikum.

Loodan, et Sul olid vahvad jaanid. Meil oli ilm küll super ja lapsed said õues möllata pea südaööni.
Nüüd aga kustutan esmalt vana võla. Paar nädalat tagasi meisterdasin valmis juba pikalt küpsenud mõtte fotode paigutamiseks seinale. Mulle meeldivad sellised pisut kaootilised aga siiski terviklikud lahendused ja lisaks oli tingimuseks, et fotosid peab olema lihtne vahetada. Kui panen raamiga seinale, siis ju peab kas mitukümmend auku puurima, et neid vahetuse jaoks ka seinalt maha saaks või siis teibiga panema aga siis jälle ei saa vahetada. Kõik tingimused rahuldas selline lahendus

Puidust pesulõksud värvisin üle akrüülvärvidega (lähedalt vaadates on samasugused triibulised nagu tapeet) ja panin kahepoolse teibiga üsna vaba käega seina külge.

Ja ei saa me läbi ka keraamikata. Keskkoolilõpetajale neiule merekarbialus ehete hoidmiseks

Üks aastaprojekt – kümnekorra erineva glasuuriga nikerdatud ikoonvaagen (vormiks oli vana metallist ja nikerdustega triikrauajalg).

Ja kaks peopesasuurust alust uue põneva glasuuriga. Kogu sisepind on üks ja sama glasuur – servast valge, põhja servast sinakas ja põhjast klaasjas.

Esimene on mustriga ka teine ilma, et näeks, kuidas erinevalt käitub.

Sooja suve!

Keraamikum.

Hei-hei.

Kui tervet ei jõua, siis tee pool! 🙂 Täidan eelmisel korral lubatust poole ning näitan improvisatsioonina valminud heegeldatud mööbiuse (vaevalt, et see õige kirjapilt on) salli. Projekt algas seisvate lõngaülejääkide elimineerimise ajendil ning päädis isemõeldud mustriga mummulise õlasalliga. Minu küllalt algaja tasemel heegeldusoskuste juures on see päris arvestatav saavutus. Loodetavasti õnnestub ükskord ka lähemalt korralik pilt teha, kust muster paistab, hall toon ei taha kuidagi selgelt fotole jääda…

Täitmata lubadusepoole kompensatsiooniks aga kaks keraamikatööd, mõlemad tellimused. Esimeseks kaks väikest sinist vaagnat, põhjas südamepits ja välisservas tähetemplitega kirjad. Sobivad komplekti eelmise aasta septembris tellitud

ning peeker uutele väljakutsetele edasiliikuvale kolleegile, suuruse poolest dubleerib vaasina

Nüüd aga paarinädalane puhkus nii töölt kui keraamitamisest, naudi suve ja kuiva jaanipäeva!

1 2 3 10