ISETEGIN

Olen Alliksaare lainel:
Kes keset hulle vooge naerda jõuab,
see ennast mõõta tohib ajaga.
Kes palju saab, see veelgi rohkem nõuab,
et üha tungivamalt vajada.

Jälle üritan oma blogiga järjele saada. Asi ei ole mitte selles, et lihtsalt blogida. Lihtsalt endal on kadunud ülevaade, tööde järjekorrast rääkimata.
Esmalt töö, mida sai alustatud rohkem kui aasta tagasi ja lõpuks augusti lõpus tütrele valmistööna kingitud (eelmisel aastal sai ta kingituseks selle kampsuni lõnga 😕 )
eest
ja tagant. Tegemist on teema KOOME KOOS Apricot kampsuniga. Mina tegin ta puuvillasest lõngast. Peab ütlema, et vormi hoiab ta halvasti, aga selle eest ei ärrita nahka. See oli põhiline lõnga valikul.
Siis veel ammuvalminud pääsusaba rätt, mis ka halvasti vormi hoiab, ikka villane on see õige, millest vormitavaid asju teha.

Kihnu kokkutuleku toetuseks sai tehtud Revontuli rätt, millele sai ka narmad külge pandud, aga pildistatud on ilma:

Tütrele kampsunile lisaks sai sünnipäevaks vilditud ehtekarp (üks ootab veel kaunistust)

.
Suveks said 2 poissi ühesugused piraadimütsid (pildistatud on ainult üks)

Lapikotte tegin ka korraga 2, üks kingituseks, teine endale
Narva-Jõesuu Lastekodu lastele sai suveks mituteist päikeserätti ja mütsi, sügiseks sallkraed, kindada ja sokid

.
Seniks kõik, mis pildistatud on. Asi seegi 😉

ISETEGIN

Mitte kunagi ja mittekellelgi ei saa olema selliseid asju nagu mina sain meie suurepärasel kokkusaamisel Essus. Kohtumisest loe foorumi alateemas, aga kingitused mulle on siin:









sellised olid meie pühademunad

Nüüd paar endatehtud asja ka, millest pilt on tehtud. Kui viitsin pilte üles tirida, siis tuleb veel
Need sallkraed lähevad Narva-Jõesuu lastekodusse

Selle koti sai endale Krista Rakverest sünnipäevaks

ja kott seest

Heegeldasin veel ühe mütsi heale inimesele (minu enda müts on ka seal)

ISETEGIN

Minu õmblusmasin sai täna uue kuue. Vana oli juba seest katki ja ilma sangata

.
Materjaliks järjekordselt pehmemööbli valmistamise jäägid. Sangad õmblesin põhja alt läbi

Põhja panin paksu papi.

Siis jäi üle veel sisse vooder, lukk külge ja valmis. Olin nii laisk, materjal ka jäik, et käsitsi õmblesin ainult ühe küljepoolse voodrikinnituse.


Vana kast läheb nüüd tuleroaks.

ISETEGIN

Ma arvan, et paljudel, kellel prügikottides käsitöömaterjalid elamistmööda laiali on, kadestavad mind 😉 Mina ehitasin olemasolevast matejalist endale riiuli

Materjaliks oli aiaehitusest üle jäänud lipid (ühele riiulile 4 tk, saagimist oli palju), telliskivid ja tapeedirull. Tütar ütles, et olen nagu vanaema st minu ema, kes ka ehitab nöörijuppidega materjali sidudes. Aga asustatuna näeb riiul välja selliselt:

Siit on puudu veel lõngad, mis on mujal. Ja olgu öeldud, et mul on tubasid nii palju, et see on ainult panipaigatuba.
Teinud olen ka: Üks ammu tehtud müts, mille tütar endale võttis ja mina endale tegin rohelise

Kulla385 sünnipäevaks tegin sellise nõelakarbi-padja.Materjal oli nii efektne, et kaunistuseks ainult natuke paeltikandit. Paelu mul ju nüüd on 😉

Lotte vanaema sai sünnipäevaks sellise poekoti (vaade eest ja tagant)


Materjaliks ühe pehme mööblifirma jäägid, nagu nõelakarbilgi.
Alles lõpetasi järjekordse saalomonräti, mis on puuvillasest mittemidagiütlevast lõngast aga tulevalgel andis väga effektset helki. Mõeldud on see ühe kindla riietuse juurde, mida mul veel ei ole.

Muret teevad pooleliolevad tööd, sest uusi ideesid ja proovidatahtmisi on nii palju ❗ ❗ ❗
Aga minu moto on, et teen kui tehes rõõmu tunnen. Olen kindel, et ükskord tuleb ka pooleliolevate tööde tegemise päev :m8hh:
Piltide ülespanekuga oli jälle tegemist, nii on müts ja nõelakarp vahetusse läinud, aga olgu…

ISETEGIN

Ja see olen tõesti mina, kes paeltikandile ei pidanud oma kätt andma 😕 Aga Helmehaldjas olid ometi kõik need ilusad värvid nüüd, üle tüki aja olemas. Ja kaua ma käin Furbi kursusel, näpates iga kord mõne paelajupi. Siin nad on ja , uskuge, mitte ainult 100 eegu eest, vaid…..

Sellest seitsmest lõngavihust, mis Lotte vanaema eelmisel kohtumisel mulle tõi Raasikult, hakkasin ma kohe kuduma sellest punase-roosast lõngast, et aru saada, miks see ainuke oli, mis peaaegu ei meeldinud. Siin on sellest Heartland Lace sall

Eelmisel aastal hakkasin kuduma Apricot või Twist&Shout kampsunit Koome koos teemas http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=9944. Siis tuli see vastik jõulumelu ja nii need juba kootud jupid sahtlisse seisma. Eile oli mul lõpetamata tööde ja lubatud lubaduste täitmise päev. Nii said kehaosad vormi pandud. Täna panen varrukad.

Lõng on puuvillane ja ma pidin kõik arvutused ise tegema, et vastav suurus saaks. Kes seda veel teab, kuidas ta valmiskujul välja näeb ja selga hakkab. Mõeldud on see tütrele. Aga kudumine-heegeldamine selleks head ongi, et haruta üles ja tee uuesti või uus asi. Pole mingi õmblemine 😕
Pühapäeval on kauaoodatud viltimine Põhjatähe juures, mida niiiiii ootan. Lotte vanaema, kelle noorust ka tähistame, ei oma siin blogi ega (vähemalt ma ei leia) ja tema tegemised on mööda foorumit laiali. Nii ma olengi mures, mida talle teha 🙁

ISETEGIN

Sünnipäeval käidud nigu niuhti. Polegi ammu enam mõnelt prallelt nii hilja koju saadud. Ja nüüd näitan pääsusaba rätti, mille sünnipäevalapsele kingiks viisin
.
Pildid on nii kehvad, et seletuseks- te peate nägema pääsusaba iga mummu peal pärle
.
Rätt on kootud hästi peenikesest mohäärist kahe lõngaga. Värv mulle kohutavalt meeldis(b). Seetõttu kudusin neljakordse lõngaga endale mütsi, mille kõrval on viimse kui jupini sama lõng ära kasutatud saalomonisõlme nn proovilapina tehtud rätt. Päris saalomonirätt oli eelmises postituses.
.
Furb õpetas kingikotti ka voltima. Mina täiustasin seda Tumevalge blogis (kes nägi seda kellegi teise blogis jne) ühe kommi pakendi põhimõttel kaanega. Selle koti sisse pakkisin sünnipäevakingi

.

Furbi juhendamisel köitsime albume ka. Minul valmis kodutööna see A4 suurusega ja iseseisvalt köitsi toorikuna ostetud 2 kalendrit, millele lisaks ports märkmepaberit
.
Eelmisel aastal tegime pihuloomi ka, mis on nüüdseks kingustena juba jagatud.
Aga paeltikandis tegin paelte jääkidest (ise ma pole endale veel paelu ostnud, ringist sain) nõela karbi-padja st karbi sees on poroloon ja kui tööks läheb, siis saab karbi peal olevat poroloonpatja kasutada

Käin veel lapitehnika pundis ka. Seal valmis esimese tööna mul paksemast riidest poekott ja MEXU järgi tegin endale lõnga-varraste koti ka, et käsitööd saaks ikka igal pool kaasas kanda
.

Järgmisena tegin vesti mis on eest ja tagantvaates selline
.
.
Kunagi kirjutasin oma ammustest töödest. Siin on ühed tikitud kaardinad üldvaates ja motiivist


Makrameed ma vist rohkem teinud ei ole kui see vöö

Terve nüüd siis juba eilne päev läks nende väga s…a kvaliteediga piltide ülespaneku peale.
Harjutamine teeks ju meistriks aga… Olgu, ma ei pea enam niii pikka vahet.
Nüüd head ööd ❗

ISETEGIN

Tere, kallid sõbrad!
Ammmu käisin siin. Aga põhjus oli inimlik. Kallis sõber, kui sul on leinamure, siis pöördu minu poole! ma ei karda sinuga rääkida ja ma saan aru, millest me räägime. Ei ole nii, et aeg teeb ühtlaselt oma hajutustööd. Igaljuhul jõulud on suure võimendusega valus.
_________
See-selleks. Kõigepealt värvispektri võlad. Novembri patentkoes must-hall sall ripub jõuludest tütrepoja kaelas ja pildistamata see jäigi. Detsembri jõululinik on siin

.

Furbi juhendatud ringis tegin paeltikandis käevõru (pilt on kehv-kehv)

Kutsikas sai kätte ja üks hea inimene jäi sellest jõulukingist ilma

Sellel aastal tegin samas ringis saalomonitehnikas räti

Praegu läheb kiireks aga näidata on veel niimõndagi. Kohtume hiljem.

ISETEGIN

Rohkem kui kuu on siis möödas kui viimati siin olin.
Aga mul on üks võlg kikuliisu ees, kes tegi mulle sellise maja (kinnistu) sildi

.

Esialgne plaan oli panna ta aia külge, mis on tuttuus ja värava külge sain uue postksti alles täna kruvitud
.

Aga siis oleks see ju olnud nagu tänava nimi. EI OLE ju. Nii ma siis panin ta ukse kohale

.

Akutrell on mu hea abiline. Sõltun meeste töödes peaaegu aasta algusest väimeestest mehe vähihaiguse tõttu. Mai algusest mul teda enam kõrval ei ole.
Ei ole halba heata. Tütred organiseesrisid mulle lastehoidmisi ja ühisüritusi (seeniortants, pealinna ja Tartu külastusi jne) Osa asju leidsin ise – näiteks furbi juhendusel arhailise tikandi kursuse Rakveres. Minu tegemised seal:


Pildid on nadid, aga aimatavad. Nööbikee on ka furbi algatusel tehtud.
Salli kudusin kinnaste juurde.

.

Olen saanud kohalikest isetegijatest veel tuttavaks MEXUga, kes pani kokku need sussid

Susside tikkimise ajalugu ulatub umbes 20 aasta taha, kui ma ise muhususse tikkisin ja teismelised tütred said ka sellest hoogu. Tikitud nende poolt peaaegu said ja koid olid ka juba tikandi kallal käinud, aga vedelesid sahtlites kõik need aastad. Hea, et alles olid.
Furb tundis MEXUt ja peale väikest tikandiremonti ning MEXU tööd on nad nüüd ootamas jõuluvanakotti. Arvan, et see on tütardele suur üllatus ja äratundmisrõõm.
Ega nad vist minu blogis käi 😈 😈 Loodame 😉

ISETEGIN

Selline on siis minu oktoobri pruun. Lõng on soe alpaca, efektlõng on beez kuldse niidiga kaltsukast. Sellega ei tahtnud randmest ülespoole läbivat mustrit kududa. Külm ju. Eelmise aasta Isetegija kalendrist jäid need kindad meelde. Aga päris täpne koopia ei ole. Pärli südamesse olen otsinud, aga sobivat ei ole leidnud. Kogu nööbivarugi on läbi sorteeritud. Kui leian, siis panen, ei leia, pole ka viga.
Olen viimasel ajal püüdnud, et ei oleks mitut tööd käsil, aga paraku on.

See läheb päkapiku projekti. Oleks ju rohkem võinud edasi kududa, aga äkki poolfabrikaadi saanud tüdruk tahab hoopis midagi muud kududa. Mõte oli tekitada huvi ja anda võimalus lapsel tegeleda käsitööga kui näiteks võimalused ja vahendid puuduvad.

ISETEGIN

Ilus sügis on. Mul kasvab maja ümber aed, mida on mu Pitsu jaoks hädasti vaja, sest tee läheb maja eest läbi. Ta armastab väga osa külast enda kontrolli all hoida.
Midagi on ikka näppude vahel ka olnud. Lootsin vaikselt Isetegija sünnipäevale minna, aga vist jääb ära. 9.okt. Rakveres arhailise dikandi kursus, 10. Kalda ja Lunge kontsert Haljalas, 11. hea inimese 50. juubel 😕 Kas ma siis jõuan veel 12. Tallinnasse :tramp: Aga mine tea 9chin Igaljuhul nimesilt on mul valmis

See sai tehtud nagu freeformis. Kõigepealt heegeldasin mitu setu pitsi erineva jämedusega lõngadest. Mulineest ja kõige peenema heegelnõelaga heegeldatuga jäin rahule. Kuna esialgselt oli setu riietus valge punasega kaunistatuna, siis tikkisin valgele linasele punasega nime. Pits dikteeris valge osa laiuse ja edasi tundus kolmnurkne ülaosa kõige loomulikumana. Setu riiete juurde käib kuhilsõlg….

Siis sain veel Oma Pere Päkapiku raames valmis suuremale poisslapsele 1,5 m salli ja mütsi. Sall on küll soe, aga müts on vist hõre. Aga parem ikka kui palja peaga. Aega veel on, ehk õmblen voodri ka alla:

Nüüd lähen siis foorumisse teemade alla ja albumitesse ka pilte üles riputama. Sellega on mul aegajalt vastakad tunded. Nagu uhkustaks (oleks veel millega 9chin ) Samas tahaks ju nagu kellelegi näidata. Nõme on lihtsalt kappipõhja asju teha. Lapsed on oma laste kasvatamisega ja töölkäimisega nii hõivatud, et ise nad käsitööd ei tee (oskavad küll, aga eks nende aeg on veel ees). Ja maitsed on meil ka erinevad. Ostsin ühele tütrele sünnipäevaks kampsunijagu lõnga. Surfasin siin foorumis ja lappasin ajakirju minu mõistes ilusate kampsunite otsimiseks. Palju leidsin, aga sobivuse tulemus oli null. Kes teab, äkki jõuangi alles jõulukingituseks kampsuni valmis kududa smile_c0ti ?

1 2