Heily nurgake

JAANUAR

Märksõnadeks olid:
– jahmatavalt valge – just selline ta värvi poolest sai; valge, mis on minu jaoks, see jahmatavalt kõige kaunim.
– jaburalt keeruline – täiesti uskumatult jaburalt keeruline mustriskeem oli tõesti, ühest kohast ei närinudki läbi ja tegin tunde järgi.
– jooneline – triibuline – vaata hoolega ja näed äärepitsil kaunist lainelist joont.
– joonistatud mustrid – panin endale mustri selle osa, millest ma aru ei saanud, ka paberile kirja (et järgmisel korral teaksin).

Muster: ajakiri “Käsitöö” suvi 2007

Nüüd tuleb ainult leida sobilik kangas, millele see õrn pits ka külge sobiks. 🙂

Heily nurgake

Tuulekell

Suvisel Põllega Päeval oli väsimus (loe:laiskus) juba nii suur, et kuidagi ei jõudnud programmis olevat tuulekella valmis. Plaanis oli kasutada kahvleid nagu nägin ühel , seal oli neid küll kasutatud väheke teisiti, aga minu mõte sai sellega seoses liikuma. Aga nagu öeldud, jäi tol korral tuulekell tegemata, nii et sai aga kahvlid koju tagasi toimetatud ja riiulile pandud ja lubatud, et tegemata see tuulekell ei jää. Ei jäänudki, kuigi aega võttis. icj7 Tegemist on taaskasutusega ehk kasutuses on äia vanad kahvlid ning ka muud detailid on kodustest varudest leitud. Lisaks mõnusale kõlinale, on tuulekella sisse võimalik ka küünalt panna, nii et aeda tekib ka mõnus romantiline õhustik. 🙂

Heily nurgake

Romantiline kommipuu

Ikka näen, et üks teeb kommipuu ja siis teine… Endalgi tekkis neid nähes mõte, et tahaks ka proovida, aga ei tekkinud seda õiget momenti. Ostsin isegi kommid ja lilled koju valmis, aga ikka ei tulnud “vaim peale”. Kuni lõpuks ootas ees sünnipäevaleminek ja sünnipäevalaps ütles, et tema kinki ei taha. No mis siis ikka, saigi tehtud kaasavõtmiseks vaid üks romantiline kommipuu. 🙂

Heily nurgake

Mobiilikott pisikesele piigale

Pisikesel piigal oli tegelikult ammu juba uut mobiilikotti vaja. Ma muudkui lubasin, et kui poodi lähme, siis ostame. Ühel hetkel aga tabas mind äratundmine, et no mis asja ma räägin, jube raske on küll üks väike kotike teha. Ja nii ta läks! Näitasin piigale pilte, mida Google otsing välja otsis ja otsustasime pitsilise kasuks. Ainult roheline jäi igavaks, seega tegin natuke roosaga kaunistusi juurde. Muster on tegemise käigus tuletatud.

Heily nurgake

Lõikelaua uus tulemine

Aastal 1982 kinkis oma emale ehk minu vanavanaemale lõikelaua, ikka isetehtud, nagu meie peres kombeks. Tegelikult rääkis mulle seda lugu vanaema, aga eks ma ikka usun, et nii ta oli. Lõikelaud liikus vanavanaemalt vanaemale ja sealtkaudu lõpuks minuni. On mind juba päris mitu aastat ausalt teeninud! See lõikelaud on täis mälestusi mu vanavanaemast ehk memmest ja vanaemast, seega minu jaoks eriti kallis!

Kui sellel suvel tuli Põllega Päeval plaani puidupõletus-tehnikas lõikelaud, oli minu jaoks kõik otsustatud. Kindel soov oli just nimelt sellest lõikelaust teha uus versioon ja ikka võimalikult samasugune. Mõeldud ja ka tehtud! Olen rahul ja kõigi eelduste kohaselt saab selle uue lõikelaua vanaonu endale jõulukingiks!

Ja siin nad seisavad mõlemad vapralt kõrvuti!

Heily nurgake

Ilu ei sünni kappi peita!

Nägin ühes ajakirjas (Maret, märts 2013) ideed, kus uhked vanaema-aegsed lusikad olid omale koha raami sees saanud. Idee tundus lihtsalt nii hea, et panin tallele ja plaanisin kindlasti ise ka teha. Aega läks… Kõigepealt otsin liistu, siis võtsin mõõdud, seejärel lõikas vend jupid välja ja klammerdas raami kokku, mina värvisin raami ära. Nüüd jäi raam seisma… Kui mõned päevad tagasi leidis mu teinepool ka tagumiseks küljeks sobiva papi ning mul ei jäänud enam muud teha, kui ka papp ära värvida ja kõik kokku panna. Selline ta sai!

Heily nurgake

Ma olen ikka olemas ja toimetan ka vaikselt, aga ikka tasapisi, sest liiga kiirelt ei saa ju tagasi käsitöö-maailma tulla… Ja nii ma siis toimetan: natuke puidupõletust, natuke portselanimaali. Ise olen rahul. 🙂

Heily nurgake

Seekord lugu sellest, kuidas asjade tegemisele loovalt läheneda ehk kui õigesti ei tea või ei oska, siis saab ikkagi kõik tehtud.

Tüdrukutel on päkapikusussid olemas, aga pisipojal, kellel hakkavad ka sellest aastast päkapikud käima, veel ei ole. Mida üks isetegijast emme sellepeale ette võtab? Eks ikka sussiteo!
Otsisin välja oma villaloori varud, poja kummiku ja toidukile, lisaks veel kausiga seebivett. Lõpetuseks ka viltimisnõelad. Ja nii see kõik kujunes:

Alguses:

Keskel:

Ja lõpus:

„Oh-oh-oo, mis see veel on?“


„Oi, seda saab ju jalga ka panna?“

Heily nurgake

TKV Värvipakk

Pakke on tore saada, aga veel toredam teha!!! Seekord sain ma loosi tahtel võimaluse teha pakki Mailis969’le. Läbi arvutiekraani on temast jäänud mulje, kui üks üdini romantiline hing ning seda nägemust toetas ka tema värvivalik ehk roosa värv. Seega oli esimene kindel otsus, heegeldada üks romantiline laudlina. Nii sai ka tehtud!
Muster: ajakirjast Kaunimat Käsityöt, maalis-huhtikuu nr 2, 2002

Jätkata otsustasin ikka heegeldamisega ja heegeldasin valmis kaks äärepitsi.
Mustrid: Siire Vanaselja “Rahvuslikud heegelmustrid”

Valmis pitsid ootasid mõnda aega edasist inspiratsiooni. Ja siis ta tuli, sähvatas lausa! Ühel romantilisel inimesel lausa peab kodus olema romantiline põll! Mõeldud ja varsti sai ka tehtud! Ülaäärde sai õmmeldud veel üks armas pits (ps. Mailis969 – tunned ära?)

Väiksem pits sai aga ühendatud sama riidega ning nende kooslusest sündis käterätik kööki!

Selline see pakike seekord sai:

Heily nurgake

Heade asjade nimel tuleb pingutada!

Seega otsustasin ka mina 2 lappi valmis kududa, et missioonidel hukkunud sõdurite emad saaksid endale õlasallid. Ma parem ei ütle, mitu korda ma jõudsin seda kahetseda. Mõtlesin küll, et ainult kaks, aga no kui kudumine pole su tugevam külg, siis jah… Igatahes otsustasin, et ei hakka asja keeruliseks ajama, võtsin ette Freddy õpetuse ja kudumise õpiku (Anu Pink “Kudumine”), et alustada ikka kõige algusest. Sealt õpikust leidsin mustri nimega “mustikakiri”. Esimese hooga tundus täitsa mõistetav, seega läks kudumiseks. No ega muster polnudki keeruline, aga et seda mustrit mõõtu saada, see võttis ikka omajagu aega. Ja siis veel viimistlemine, seda sain lausa kaks korda teha.

Lõpuks sain valmis lapid, mis minu joonlaua jaoks olid ilusasti mõõdus ja välja nägid ka täitsa head (minu arvates muidugi). Kui nüüd ausalt öelda, siis ma pole kindel, kas teist korda võtaksin sellise asja ette, aga samas, mine sa tea, kui häda suur, äkki isegi koon veel kunagi mõne lapi (enne ootan muidugi hinnangu ära, kas üldse on korralikud). 🙂

1 2 3 25