Edevuse laat

Aastaaruanne

Viimase postituse pealkirja lugedes jääb mulje, et käsitööle on joon alla tõmmatud. Päris nii hullusti ei ole, aga tootlikkus on ilmselgelt vähenenud, samuti on Isetegijas vaikseks jäänud. Näitan ära eelmise aasta prossi ja selle aasta merekarbiga kaelakee. mõlemad läksid kingitusteks.

Rohkem olen tegelenud õmblemisega:mõned kleidid, seelikud ja nüüd lapipadjad. Paperpiecing on tehnika, mis intrigeeris mind järele proovima. Kuigi töö võtab absurdselt kaua aega, on protsess haarav ja tulemus lustakas. Valmisid kolm porolooniga täidetud istepatja, mis läksid jõulukingituseks ja on inspireeritud konkreetsetest loomadest (näidised küll pinterestist).

Tagumised küljed on puuvillase õhema kangaga ühendatud teksaruudud. Kogu projekt peale porolooni taaskasutus.

Edevuse laat

Lõputööd

Kevadpoolaasta läks õpilastega 9. klassi lõpetades. Käsikäes valmisid erinevates tehnikates padjad, milles lisaks meriinovillale kasutasime ka siidi. Tehnikad eeldasid eelnevat enesetäiendust (kvaliteetaeg pinteresti ja youtube´i seltsis). Peale vilditud esikülgede valmimist vormistasin need villasest kangast patjadeks.

Õetütar sai töötuks jäänud liblikatest (dressikas, milles olevaid auke nad varjasid läks mahakandmisele) ja poolikust tikkimisraamist stiliseeritud unenäopüüdja.

Edevuse laat

Midagi muud ka

Lisaks villale olid ikka muud projektid ka päevakorral. Pinterestist jäi silma pitskäpik, mis osutus hiljem Undiini loominguks.

Tol hetkel kaotasin ma aga käpiku silmist ja tegin sellest ideest oma lahenduse.

Samuti pinterestist jäi hinge peale kaelakee, mille õpetus oli tasuline. Lõpuks tegingi investeeringu, sest kaelakee oli väga intrigeeriva vormiga. Oletasin, et vorm on saavutatud töövõttega, mis vastaks lühendatud ridadele kudumises. Ei midagi taolist, lihtsalt peyote kasvatamise ja kahandamisega. Muster on sellegipoolest kena, kuigi mitte nii keerukas kui algselt oletatud.

Teise kaelakee muster on RAW-tehnikas. Põimimine võtab oluliselt kauem aega, aga muster on vabalt saadaval.

Edevuse laat

Ikka vill

Nagu septembrikuises postituses ennustada võis, on nüüd siis kast villa toanurgas, lisaks mullikile, parketi alusmaterjal ja nii mõndagi mida viltimisel vaja võib minna. Alustasime koos õpilastega tagasihoidlikult. kokku sai rullitud 3 vilditükki ja mõned vildipallid, mille ma siis linikuteks vormistada aitasin.

Peale neid katsetusi tellisingi kuhja kvaliteetset meriinovilla/heiet ja käputäie siidiheiet. Veetnud tunde pinteresti ja youtube´i seltsis, võtsin optimistlikult ette käpikuviltimise. Et õpetus oli põhjalik, õnnestus juba esimene paar. Siinkohal tekkiski vajadus parketi aluskanga järele (šabloon kinda sees). Kinda suuruse konstrueerisin samuti õpetuse järgi (viimati sai konstrueeritud 5-ndas klassis öösärgi lõiget). Videos kasutab juhendaja viltimiseks lühiajaliselt masinat ja saab töö valmis tunni ja 40 minutiga, minul kulus käsitsi pisut üle 3 tunni aktiivset tööd. Põnev on see, et tulemus saab selgeks alles töö lõppjärgus. Kõige raskem on ühtlase villakihi laotamine. Nii läksid kahed käpikud kingituseks ja enda omasid oli aega kaunistada ka rooside ja pärlitega.

Peale kogemust käpikutega, oli aeg küps nunovilditud õlarätiks. Kasutasin siidšifooni. Kõige kehvemini õnnestus siidi värvimine. Et ühtlane värv polnud eesmärk omaette, ei pühendunud ma sellele eriti ja mingil põhjusel hülgas enamus värvist kanga. Siidist roosid, mille pärast ma rohkem muret tundsin, õnnestusid aga üllatavalt hästi. Kinnitasin nad igaks juhuks veel nõela-niidiga üle, aga tegelikult olid nad päris kõvasti kinni “viltunud”. Esimesel fotol on rätik alles laotatud villaga, teisel juba vilditud kujul.

Edevuse laat

Väikevormid

Olen teadlikult kõrvale hoidnud teatud käsitööliikidest (tundes enda kalduvust vaimustusse sattuda ja muretseda kõiki teemaks vajalikke/ja hetkel vajalikuna tunduvaid töövahendeid ja materjale ja siis uue teema juurde siirduda). Üheks selliseks valdkonnaks on villatöö. See pole olnud just keerukas, arvestades minu leigust villase suhtes. Olen küll koolitustel nõelviltinud ja isegi seebi ümber viltinud, aga tõsist rullimistööd proovinud pole. Nüüd tekkis vajadus õpilastega viltima hakata ja pidin ennast teemaga kurssi viima. Oi kui põnev ja kui tehniline! Kahjuks on materjal eksimuste suhtes tundlik ja sugugi mitte odav. See on eilne katsetus. Tundub siiski, et Eestimaine villaloor jääb natuke karvane. Millist villa soovitate?

Viimases “Käsitöös” ahvatles järele proovima kootud käevõru. Väga muhe tegemine ja ei mingeid põimitud ribasid – väga nutikas lahendus ja seestpoolt sama nägus.

Kevadel jäi näitamata õpilasega käsikäes tikitud lõputöö. Töö oli mahukas ja hajutatud pikale ajaperioodile-mõnel päeval üle paari tärni tikkida ei jõudnudki. Kõige tüütum oli siiski paksu kartongi sisse aukude puurimine (üle 600).

Edevuse laat

Aeg lendab

Pool aastat tööd on olnud peidus. Et arvuti ei jaksanud eluga sammu pidada, siis ei olnud võimalik teda fotodega koormata. Nüüd, peale noorenduskuuri, on arvutil jälle looma jõud.

Pärliuss on lemmik, mille juurde ma aeg-ajalt tagasi pöördun. Mustrit nöörile ajades imestan küll alati, miks ma seda teen, kuid jõudes heegeldamiseni, on töö puhas nauding.

Swarovski pärlitest sündis kee, mille skeem tundus esialgu lootusetu, kuid nagu sageli, oli probleem üle mõtlemises ja töö valmis paari tunniga.

Koolituse ajal heegelnõela keerutades sündis teatrikott, mida voodri vahel toetab õhuke PVC tükk.

Õetütar tahtis sellist kotikest nagu emmel, lähenesin värvilahenduse ja materjali poolest nunnuma lahendusega.

Kevadises koolinäidendis kuldkala mänginud õpilane sai temaatilise lahkumiskingituse

Edevuse laat

Iiri pits ja pikk sügis

Sügis kujunes depressiivseks. Lapsel vahetus klassijuhataja ja kohanemine oli valulik kõigile osapooltele (etteruttavalt öeldes- see projekt on nüüd lõppenud. Loodame, et kogemusest õppisid kõik asjaosalised). Sügise saabudes hääbus mitme toreda inimese elu ja kuigi nende lahkumist võis ette aimata, tuleb see ikkagi ootamatuna. See sissejuhatus oli mõeldud selgitamaks, miks mul ei jätkunud sel sügisel energiat võtta ette ühtki eesmärgistatud projekti, rääkimata selle blogis näitamisest. Küll aga heegeldasin ma palju motiive. Pea igal õhtul võtsin internetiavarustest uue mustri ja heegeldasin alguses mustaga, helgemate aegade saabudes sinisega. Mustreid on igale maitsele-kellele piltskeemina, kellele videoõpetusena, kellele inglise, kellele venekeelsena. Kõige usinamad tunduvadki venelannad (muidugi ka aasia näputöömeistrid). Ükski pitsitükk ei ole neile liiga töömahukas. Õppisin nii mõnegi uue nipi. Olen vaimustuses rumeenia pitsist! Esialgu piirdusin nööri heegeldamisega, nõelapitsi jätsin tulevikuks, aga juba heegeldatud kaunis nöör annab tohutult uusi võimalusi. Kui muidu hoian heegelnõela pigem pliiatsi kombel, siis motiive alusel ühendades jäi ruumi napiks. Nii pidin õppima heegeldama nõela pihus hoides, nagu laps lusikat. Alguses oli ikka väga harjumatu. Mustadest motiividest sündis piduliku topi selg, sinistest veidi vallatuma topi passe. Sinine käsitöö läks õele, must on endale ja ootab pildistamist uhiuue lapiseelikuga. Väike vihje:

Edevuse laat

Swarovski nii ja teisiti

Ei saa swarovskitest jõulude ajal üle ega ümber. Ema sai kaela ümber elegantse rohekaskuldse pärlikee ja õde pisut tänapäevasema lahenduse rohekassinistest swarovski bikoonidest. Kahju, et kõige viimistletumad ja kaunimad tööd langevad aasta kõige pimedamasse aega, kus nende jäädvustamisega on alati kiire ja valgust häbitult vähe.

Edevuse laat

Ilusaks looduslikult!

Pean tunnistama, et pole kippunud algatustega kohe alguses kaasa minema. Olen oodanud ja vaadanud, mis saab – kas läheb üle. Mõni asi lähebki, teised aga hakkavad mõne aja pärast õiged tunduma. Mitte selle pärast, et nii öeldakse, vaid tunne on õige. Sellepärast ongi hea, et loodushoiule ja tervislikkusele nii palju tähelepanu pööratakse – ükskord jõuab kohale.

Seekord võtsin ette kreemiteo! Tellisin aegsasti hobipunktist materjalid ja totsikud. Et sõna otseses mõttes ligi pooled sõbrannad on rasedad (noored sõbrannad mul 🙂 ), valisin esimeseks keeduseks nahka niisutava ja toitva kehabalsami, tilgakeseks lõhnaks lavendel. Veel valmistasin kingitusteks jalakreemi piparmündi ja laimiga ja huulebalsami piparmündiga. Üldiselt jäin tulemusega rahule – toatemperatuuril on kreemid tahked ja nahal soojenevad koheselt. Päris rahule ei jäänud ma kehakreemiga, mis ootab külmkapis täiustamist. Nimelt on ta toatemperatuuril liiga vedel (külmkapis tahke). Ilmselt sai kookosrasva ja mandliõli liiga palju. Loodan asja parandada mesilasvahaga. Et pikendada säilivust, valisin vett mitte sisaldavad retseptid ja lisasin e-vitamiini õli. Hommikul näkku neid kreeme ei määri-tulemus jääb rasvane, kuid huultel ja jalgadel tunduvad väga mõnusad.

Edevuse laat

Jõulumeeleolus

Pool aastat läinud pilte lisamata nagu lennates. Hakkan vähehaaval viga parandama. Ei alusta siiski algusest, vaid õpilastega koos (või nende rõõmuks) valmistatud jõuluehetest-kaartidest.

1 2 3 11