Avastamisrõõm


MIDA MA TEEN?! KAS MA IKKA TEAN?!
Tegelikult ei teadnud, täielikult uus maailm- avastamine.

Kogusin kokku hulga kasutatud voodipesu- linad, tekikotid, padjapüürid ja otsustasin proovida šenill-tehnikas teha voodikatet. Esimese töö kohta väga ambitsioonikas ettevõtmine, teadmata tulemust ja töömahukust.

Käristasin paberile pandud plaani järgi sitsi 28×28 ruutudeks, nelja kihilisena ja hakkasin ruute ükshaaval aluskangale õmblema. Aluskanga jagasin joonlauaga ruutudeks, et oleks lihtsam paigutust kavandada ja kinnitada.

Siin üks näidis ruudust ja selle mustrist 😎

Kummaline- aga seda tööd ei õnnestunud mul ilma kassita teha. Talle omaselt ta loomulikult silma all lauale ei roni. Piisas ainult töö lauale laotada, kui ta oli platsis. Nii me siis koos meisterdasime ssmile:bebe

Nii saavad küüned ka lõigatud. Iga ruudu lõikasin kohe lahti, et oleks lihtsam järgmist ruutu masina all õmmelda.

Tõeline kannatuse proovile panek.

Selline ta siis sai, pestud kah. icon_shuffle
Mida õpetuseks lisada: odav, taaskasutatav materjal, teostatav ja huvitav proovida kõigile. See on hea võimalus algajale masinaga sina-sõbraks saada, sest ei vaja eriprogrammidega masinat ja lõpuks hakkavad ka sirged õmblused välja tulema. icon_g020 Ühele ruudule kulus 1 masina poolitäis niiti ja kuskil 90 min tööd kinnitamisest lõikamiseni. Valisin vana voodipesu sellepärast, et kui tavaliselt peaksid asjad vastu pidama rohkem kui kümme aastat, siis see voodikate on paras lastele voodisse, millel nad tahavad ka lösutada. Loomulikult tüdineb iga inimene vanadest asjadest ja otsib uuendusi- selleks ajaks on äkki teised ideed ja see kate ehk väsinud y7y
Voodikatte suurus tuli 190×140 cm, niit on sünteetiline, et peaks vastu räsimisele.
Tänan lugemast mjyt

Avastamisrõõm


Olen kehv asjade ära viskaja, seepärast siin üks näide kangajuppide sidumisest puuvillaste pitsidega. Valmis sai sellest tekikott, millest üks pool on üleval ja teine kohe all. Kanga tükke ei ole väiksemaks lõigatud ega mustrisse sobitatud. Tuli natuke segane lapitehnika, mille sidusin pitsidega, mis samuti ootasid kasutust ja kogunesid jõude tagavaraks. icj7

Samas stiilis sai tehtud helesinine pitsiline tekikott, mis leidis oma kodu heade tuttavate juures- seal oli 33 meetrit pitsi, mille kogemata uudishimust jõudsin ära mõõta enne kinkimist, kuid ei tulnud siis pähe sellest pilti teha. smile_pkl

Avastamisrõõm


Alati on nii,et kui korra nina kuskile topitud,siis…Minu nina on pidama jäänud vanadel asjadel ja kiusatus neid uuele elule äratada.See pitsiriba oli teel prügimäele,kui ta kaltsukotist välja võtsin.Pea pool aastat ootas ta oma aega ja nüüdseks on ta uuel kujul olemas,isegi suurus õnnestus originaalilähedane-ainult näpuotsad on hellad ja tuimad nii peenest tööst. 😳
Antud muster on rahvuslikus stiilis ja andis idee järgmiseks ettevõtmiseks,mis ehk leiab oma tee ka siia lehele-edaspidi! icon_mersi

Avastamisrõõm


Leidsin katkise padjapüüri, mille pits oli katki. Eseme vanust ma ei tea, kuid arvestades kulumist ja õmblemise tehnikat on vanus üle 50 aasta. Mind köitis pits ja selle eriline peensus. Üritasin pitsi järgi heegeldades olla peentöö tegija, aga nagu näha on, originaali vastu ei saa. Imetlen originaali peensust ja mõtlen- missuguse heegelnõelaga see tehti. Minu heegelnõel on meistimehe poolt eraldi viilitud ja õmblusnõela jämedune. Niidiks on puuvillane kangaresti jääkidelt harutatud niit.

1 29 30 31