ArtDoll

Arvasin, et aeg on sealmaal, et lapsele kuluks üks nukk ära (häbilugu, kui kohe aastaseks saaval neiul pole oma isiklikku kaltsunukku). Niisiis..
Tegin enam-vähem õpetuse järgi. Nägu ja riided on omalooming. Nuku pikkus on 30 cm.

ArtDoll

Sain lõpuks valmis oma kirikindad. Vardad 1,5. Randmeosa jaoks lõin 4 x 16 silma, hiljem kasvatasin 2 silma juurde (st I vardal 16, II 17, III 16, IV 17 silma). Panin meelevaldselt kokku kahe perifeerse piirkonna mustrid: ranne on Kihnu stiilis, ülejäänud kinnas hoopis Setu preesikirjas (värvid sellel preesikirjal on küll originaalis teised: roheline ja helehall). Mustrid pärinevad raamatust “Eesti kindakirjad”.

ArtDoll

Ja veel õmblemisest:
Oleme märganud (suure tõenäosusega on see esialgu siiski vaid soovmõtlemine), et väiksemale meeldivad raamatud. Päris raamatuid talle veel usaldada ei saa, sest isegi kõige kõvemast papist teosed saavad põhjalikult ära näritud. Proovisin siis õmmelda pehme raamatu. Püüdsin teha lihtsalt ja ruttu, aga tegelikult ikka jamasin sellega omajagu ja muudkui harutasin. Nii et tuleb ikka teha kavand ja plaan. Järgmine kord olen targem.

Materjalid on 100% taaskasutus. Päike on pehmest helkurist välja lõigatud, aplikatsioonide alla panin kommipabereid ja kilekoti tükke, et krabiseks ka ikka.

ArtDoll

Hei!
Õhus on kevadet!
Saage palun tuttavaks meie auväärse pereliikme Pataga. Tegu on eaka ja paljunäinud kaisupadjaga.Kui palju tal erinevaid katteid on olnud, ei mäleta enam keegi… Hiljuti sai ta endale uue lapitehnikas kuue:

Paraku pole sellelegi kattele ennustada pikka eluiga (nurgad juba ära nätserdatud ja muidu ka kuidagi kortsus).

ArtDoll

Tegin mütsi. Müts sai selline:

Õpetus DROPSi lehelt:
Ripskoes. Vardad 2,5. Algul tuli kududa selline lapakas nagu alumisel pildil näha ja siis kokku õmmelda. Kokkuõmmeldud müts meenutas ühtaegu nii Vigala kabimütsi kui Ivo Schenkenbergi kiivrit. Kui mütsi lapsele pähe panin, võttis see hoopis kääbikulapsele sobiliku peakatte kuju.

ArtDoll

Meenutusi suvisest kaltsuvaibateost:
Kõigepealt oli soov telgedega kuduma õppida. Oli olemas ka üks puuvillane lõim ja teadmine, et on võimalus laenata telgi (mis muide on minu 1894. aastal sündinud vanaisa tehtud). Raamatu järgi ei saanud alguses suurt midagi aru.. kõik need soad ja niied ja vipid ja muud imevidinad…, aga õnneks tuli mu tädi mulle appi.

Esiteks tuli kerida lõim:

Siis pidi hakkama käärima. Käärpuud olid ka mu esivanematel kunagi täitsa olemas, aga kurblikul ja kahetsusväärsel moel on nad tänaseks päevaks oma otsa leidnud (“siin küüni all nad ikka seisid hulga aega.. olid teised nii koitanud, kas tehti küttepuudeks või teab, kus nad said..”).
Niisiis.. käärpuude puudumisel tuli ette võtta üks paras sahker-mahker:

Sellise tulemuse saamiseks jooksin lõimega pool päeva edasi-tagasi ümber sauna:

Saime sellise patsi:

Edasi tuli teljed kokku panna ja lõim rakendada. Lõpuks sain hakkama!:

Mõned pildid esimestest vasikatest ka:):

Kokku tuli viis suurt ja neli väikest vaipa.

Väga mõnus oli telgedega töötada. Edaspidi tahaks päris kangast ka kududa!

1 2 3 4