Annu nurk

HEEGELDUST JA LAPITÖÖD

Suvi ei ole käsitöötamiseks üldse sobiv aeg. Lihtsalt kõik muud lõbud ja kohustused võtavad kõik aja ära. Aga midagi ikka jõuab.

Esmalt õmblesin oma pätupataljonile teksalapilise riidekoti. Idee järgi peaks sinna käima sokid ja t-särgid. Enamasti leian ma sealt hoopis lego klotse, plastmassist rüütleid või pusle tükke. Heal juhul ka sokke. Särkidega nii hästi tavaliselt ei lähe.

Et kott ikka kenasti nelinurkne püsiks, on tugevduseks ära kasutatud üks nõukaaegne nr 2 pikk varras.

Järgmiseks sai heegeldatud pisike ridikül, kuhu mahuks siis minu pisike roosa totufon, võtmed ja näiteks jäätiseraha. Sisse on õmmeldud linaõie tooni sitsiriide vooder ja kinnituseks üks haak. Tegelikult on klapi all peidus veel kaks trukki ka. 🙂 Keerulisem oli rihmaga. Õnneks leidus pudupadi kastis üks igaks juhuks tallele pandud metallrihm.

Et jäätiseraha ära ei kaoks, sai juurde heegeldatud pisike mündikott. Sama moodi sai ka see kotike endale linaõie tooni voodri. Lisaks veel mustrilise kotiraua.

Heegelniidiks oli Türgi päritolu 100% veidi jämedam puuvillniit ja abiks nõel nr 2. Voodririie oli jääk eelmise suve mütsiteost.

Annu nurk

SIRELILILLA KLEIDIKE.

Kahe poisi emmena ma just tihti kleite ei pea tegema. Mõnikord siiski.
Kevadtalvel palus sõbranna, et ma tema tirtsu teiseks sünnipäevaks kleidi nikerdaks. Isegi üks pilt oli vihjeks vaadata, Kegesti äraräägitava neiuna olin ma muidugi nõus… Läks kuukene mööda ja tuli lubadus meelde. Ausalt öeldes oli kleidi piltki meelest läinud. No niipalju oli ikka veel mälus, et kehaosa oli kootud ja alla serva ohtralt volangi heegeldatud.
Egas muud kui kohalikke lõngapoode läbi kammima. Valituks said sirelililla, fuksiaroosa ja heleroosa puuvillane lõng Madame Tricote Almina 8/4. Sobis nii kudumiseks kui heegeldamiseks.
Edasi oli juba kuu jagu vahelduva eduga kudumist ja harutamist. Õnneks oli mu 2-aastane noorhärra nõus aegajalt modelli mängima.

Aga valmis ta sai:

Noh jah, kleit oli juba pakitud, kui meelde tuli pilti ka teha. Pakkisin siis kleidi lahti, viisin vihmasele rõdule, tegi telefoniga pildi, pakkisin kelidi sisse ja tormasin hällipäevalisele kinki üle andma. 🙂

Annu nurk

SEELIK KEVADEKS!

Seelik sai lihtne sirge seelik venivast lillelisest teksast ja voodril. Eks ta üks paras pusimine minu jaoks oli- ei ole ma enne ühtki voodril asja õmmelnud ja peale lõikede tegemist ning jalatraumast tekkinud pausi olin ma 5 kilo kergem. Ei muud kui väike üles harutamine, korrigeerimine ja kokku õmblemine.

Annu nurk

LUKSUSLIK SÜNNIPÄEVKINK ISEENDALE

Mul on ikka olnud soov teha isendale üks tõeliselt õigesti kootud Haapsalu sall. Just tööprotsessilt õige. Igatahes leidsin ma Lianni lõngapoest imeilusa öösinise siidi-mohääriseguse lõnga, mis oligi just “see õige”, et lõpuks salasoov ellu viia.

Mustriks valisin Haapsalu salli raamatust Viljapeakiri 5. Õigemini valis selle välja kallis abikaasa, sest ise jäin ma kolme mustri vahel abitult valimist üritama. No et oleks ikka minulik, siis “moderniseerisin” mustrit viljapeade tipus olevate nuppudega. Ka ääremuster sai samast raamatust kõige viimaselt lehelt valitud.

Raamatu järgi üles luues, kududes ja silmi maha kududes ning eraldi äärepitsi kududes ja õmmeldes kulus kokku aega terve kuu. Õnnetuseks pole detsember just eriti sündmuste vaene kuu aga jaanuari alguseks oli sall igatahes valmis. Kudusin ma varrastega nr4 ja 4,5 (äärepitsi) ja lõngagi kulus peaaegu 5 tokki.

Salli uhke esmapresentatsioon oli peenele asjale kohaselt Kodutütarde aastapäeva aktusel Kõrgema Sõjakooli aulas.

Annu nurk

VÕLAST VABAKS!

Kogu detsembri oli tegemist nii palju, et pidevalt avastasin, et tähtaeg on täna, kui mitte eile. Õnneks tuli mulle appi mu Esimene Noorhärra ehk 3,5 aastane poja koos värvilise paberi ja kääridega. Nii ma presenteeringi värvispektri viimase tööna noorhärraga kahasse tehtud ja ka pildistatud südamekesi, mis nüüd Noorhärrade riidekapi nuppe kaunistavad.

Materjaliks käsitöö papp, liimipulk, Noorem Noorhärra pliiatsitega 🙂

Annu nurk

LUMEHELBESADU

Noorhärradel on lasteaias jõululaat tulemas. Et küpsetada pole aega, pidi millegi muuga oma pätupataljoni pahandusi heastama hakkama. Mis siis muud kui heegelniitide jäägid ja number 1,5 nõel. Interneti avarusest sai leitud enam-vähem lumehelbelised mustrid ja edasi oli juba puhas kunstkäsitöö. 🙂

Selline sai tulemus:

Suuremad on heegeldatud mingist igivanast Steinbachi Metallic niidist, mis elutoa lambi nikerdamist alles oli jäänud. Väiksemad aga täiesti tavalisest valgest iirisniidist. “Tärgeldamiseks” on kasutatud PVa-liimi ja vee segu.

Pärast hommikul kell 6 pakkimise lõpetamist ja videokaameraga piltide klõpsimist, said heegeldised ka pakitud. Lisaks helvestele läks laadale ka karp heegeldatud-tärgeldatud kellukaid.

Nüüd peaks oma kodu kaunistamisele mõtlema hakkama… kui inspiratsiooni kuskilt saaks 🙂

Annu nurk

MÜTSI LUGU

Ühel hetkel oli asi nii kaugel, et meie pere suurem noorhärra vajas uut mütsi. Lihtsalt oli vaja. Et nõudliku meelega noorhärra saaks just sellise nagu ta tahab, korraldas emme talle kaks õhtut suures ja avaras internetis mütsi piltide vaatamise ürituse. Tulemuseks oli see, et ükski müts ei sobinud! Aga õnneks oli siiski noorhärral mõningane visioon- müts peab olema triibuline ja tutiga!

Lõngaga oli tunduvalt lihtsam- isil oli üks njuuvuuli (newwool) tumesinine müts, mida ta ei kandnud. Ju ma mütsi kududes pidasin meest “suurema ajulisemaks” 🙂 Lisaks oli nutsakas helehalli noorhärra beebiaegse kombe ülejäägist ja siis üks vihmapilve hall njuuvuuli lõng. Ja lisaks üks komplekt nr 3,5 sukavardaid.

Üks pühapäev ja tulemus sai selline.

Standardlahendusena üks nööp, et laps saaks ka kiirustades aru, mis pidi see müts pähe läheb. Uisusaate taustaks sai vorbitud valmis kirju tutt. Ja “jummel-seda-mäletab-kelle-blogist-juba -miljon-aastat-tagasi-olnud” pikem kuklajoon, et ikka kael ja kõrvad soojas püsiks. Nii et, kui keegi tunneb ära, et see on just tema õpetus, võib julgelt teada anda, siis ma saan viidata. 🙂

Ja et mütsiomanik ikka paigal püsiks, sai talle kätte antud pere telk ja lubadus, et ta võib selle lahti pakkida. Saab suvel kogemuse võrra kiiremini. 😉

Annu nurk

HELEHALL UNISTUS

Nagu alati tuleb sügis ootamatult. Igatahes olin ühel hetkel olukorras, kus mul oli mitu paksu talvemütsi ja mitte ühtegi õhemat-pitsilist, millega sügisel ringi juulitada. Et aga ühel reedel Tartus tekkis veidi planeeritamata vaba aega, mille kiirelt Liannisse planeerisin. Tulemuseks oli 2 tokki helehalli Titan Wooli Meriseta lõnga.

Mustriga oli lihtne- õhtu otsa lemmikraamatu Stanfieldi “Koekirjade varamu” lappamist ja planeerimistöö võis alata. 🙂 Õnneks oli mul sel korral konkreetne nägemus asjast ja selle võrra jäi hiljem harutamist tunduvalt vähemaks. 🙂 Ja tulemus sai visiooni vääriline . Et lõnga jäi üle, sai uitmõtte toel ka sõrmikuid kuduma hakatud. Poest muidugi tuli lisakera lõnga juurde tuua. Sõrmikute ranne on mulle omaselt vikeldatud (no ma ei oska kududa viisakat ja tihedat soonikut) ja käeseljal jookseb mütsi muster.

Nii et 2 ja pool nädalat lõikuste vahelisi pause, kolm tokki Meristeta villa-siidisegu lõnga, nr 3 vardad ja mina võin rahulikult sügist nautida 🙂

Kui nüüd tuleks mõni selline vaba päev, kui ülejäänud pere tööl-lasteaias on, siis tuleks üks õmblustöö kah ära teha…. Oehh, hea unistus seegi 🙂

Annu nurk

SÜGISE TEGEMISED

Tuleb tunnistada, et kui käia jälle täiskoormusega tööl, jääb aega aina vähemaks. Ilmselt on osaliselt süüdi selles ka mu armas pätupataljon, kes lastaiast tulles kodus kaost korraldavad. Õnneks on aegajalt lõikuste vahel pause, kus puhketoas jälle lõng ja vardad välja kraamitakse. 🙂

Oktoobrikuised sokid sai kootud kallile kaasale. Mõnusast ja pehmest Steinbach Wolle Supersport pruunikirjust ja oma lõngakotist leitud tundmatust pruunist ning valgest lõngast kudusin nn toasokid. Nimelt kui mees tuleb sügiseti rattatrennist või jooksmast, siis armastab ta jalgu just villase soki sees soojendada. Nii et villaseid sokke pole tal kunagi küllalt. 🙂

Ja et soonik välja ei veniks, siis sai sisse ka palmikut keerutatud. Ilusam on ka ju. 🙂

Endale sai kiirelt üks seelik õmmeldud. Lihtsalt leidsin tordast raamatust nimega “Käsitööpäevik” hea ja lihtsa seeliku õmblemise juhise. Seal olid küll seelikud kaunistatud vahvate taskutega, millest ma kanga puudusel loobusin.

Kasutasin hoopis oma lugemisoskust, loogilist mõtlemist ja kõrgemat matemaatikat ning nikerdasin nii ette kui taha vastandvoldi. 🙂

Kangaks oli üks õhem sitsiriie. Ja tulemus on just selline nagu üks koduseelik olema peaks. 🙂

Annu nurk

href=”http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=19403″>

EDASILÜKATUD HEEGELDIS

Mõni aeg tagas tegin kööki suurtel lilledega kardinad. Tänu mu kahtlasele silmamõõdule sai kardin veidi napp. Lubasin, et heegeldan sinna serva siis ühe oranzi pitsi. No hea mees kes lubabki…

Et septembrikuu on oranz kuu, saigi sammud lõngapoodi seatud ja sealt kaks eriti särtsakat tooni oranzi Madame Tricote Maxi heegelniiti kaasa toodud. Edasi läks juba keerulisemaks. Nii umbes nädalake tuuseldasin ma oma koduses kirjanduses ja kolasin mööda interneti avarusi ja no ei ole midagi sellist, mis mulle meeldiks ja sobiks. Lõpuks peale mitut heegledamis-harutamisvooru leitsin kuskilt neti sügavustest lõpuks selle õige mustri. Oli see kellegi avalikus pildiportaalis kas ehk äkki mingi hispaaniakeelse ajakirja skänningus?! (Ei mäleta noh enam).

Selline see pits saigi eelnimetatud Madame Tricote Maxi heegelniidi ja 1,5 heegelnõela koostöös 🙂

PS! Kui nüüd ikka need pildid ja jutt lõpuks õigel kujul ja umbes 67ndal katsel üles saavad, on kõik hästi ja ma ei ole enda saamatuse ja Windows Exploreriga hulluks läinud…

1 2 3 6