Aeda käsitöö

Ammu pole siia midagi postitanud. Et asja veidike parandada otsustasin osa võtta Heegeldamise aasta koostegemisest.
Esimeseks motiividest valmistatud esemeteks said kindad. Esialgu küll ainult 2 motiivi.

Pikemalt saab kinnaste kohta lugeda

Aeda käsitöö

Poolikute asjade lõpetamine nr. 2

Mu plaanid lähevad vist vett vedama. Kõik asjad, mis plaanisin selles koostegemises lõpetada on jäänud kuidagi tahaplaanile ja välja on tulnud hoopis mingid muud asjad, mida on ka vaja lõpetada.

Mul on laua all korvid, mida saab nagu sahtleid sisse välja tõmmata. Mees tegi laua ja kamandas, et osta omale korvid ja pane oma poolikud asjad sinna sisse. Muidu neid vedeles siin – seal 🙄

Korvid täitsin lõngadega aga poolikud asjad jäid ikka sinna tänna. Ühe korvi jätsin pärlite ja muude ilu vidinate jaoks. Peale selle peavad sinna mahtuma ka mulineed. No ja kuna ma eelmine aasta tegin tikkimistööks maasikad… siis sai ka see tikkimistöö sinna surutud. Kuna viimasel ajal olen natuke pärleid näperdanud siis avastasin ka selle tikkimistöö.

Eelmisel aastal aastaprojektis tikitud maasikad.

Kui te nüüd arvate, et see asi seisis mul kõigest eelmisest aastast, siis eksite rängalt. Tegelikult on see juba neli aastat väga aeglaselt edenenud.
Nimelt aastal 2010 sain jõulukingiks raamatu rahvuslikud heegelmustrid. Muidugi oli mul sealt vaja kohe midagi heegeldada. Heegeldasin motiive ja ühendasin need omavahel, nii et tekkis selline raamitaoline asi. Mõtlesin, et selline asi sobiks hästi padjakattele. Lõikasin ühest veidi prostast linasest kangast tüki ja vaatasin, et kõik on äge…. aga tikandit oleks ka vaja. Aga asi mida ma kohe üldse ei oska on tikkimine. Seega see venis ja venis ja venis… kuni eelmise aasta tikkimise kuul oli vaja midagi teha. Kui tikand sai valmis… siis ausalt öeldes oli mul sellest nii kopp ees, et panin töö korvi ära ja avastasin alles nüüd 🙂

Vot nii kaugel olid asjad… enne kui uuesti alustasin.

Kuna ma õmblemist ka eriti ei armasta siis võttis õmblusmasina välja toomine ka üksjagu aega. Samas ma tahtsin paari asja parandada ka, siis vihmase ilma puhul leebusin ja võtsin masina välja. Kui tavaliselt on mul masinaga ming kana kitkuda, siis seekord ta isegi õmbles ilma igasugu viguriteta.
Ahjaa. Peale õmblemise pidin otsima seda linast kangast taga… sest mingil tedmata põhjusel olin ma ainult esimese poole padjakattest välja lõiganud.

Midagi muud polegi enda kaitseks öelda kui: kaua tehtud kaunikene 🙂

Tagumisele poolele panin nööbid ja tegin nööbiaugud. Nööbid mehe tehtud ja materjaliks kadakas.

Ma nüüd ei teagi, kas padjakott on valmis või mitte?! Korrektsuse nimel tuleks üks nööp veel lisada, mida mul hetkel pole. Nimelt kui padi püüri toppida siis jääb see tagant natuke laiali hoidma. Kui keskele veel üks nööp lisada siis see viga kaoks. Ilmselt tuleb seda teha ka. Näiteks järgmise aasta koostegemise käigus. Siis tuleks tegemisel juba 5 juubel 😀

Nüüd tööle portselani maalima. Õhtul lisan töö albumisse ja koostegemise alla ka 🙂

Aeda käsitöö

TK poolikute asjade lõpetamine.

Viimasel ajal olen olnud suhteliselt väsinud ja tüdinenud. Isegi käsitöö on kuhugi kaugele tahaplaanile jäänud. Tegelikult küll seostub mu töö ka käsitööga, nii et kodus polegi enam väga tahtmist midagi teha. Vaikselt nokitsen siit ja sealt midagi. Aga suurt midagi valmis pole teinud. Sellepärast pole ka pikalt sõna võtnud.

Et ma ikka midagi natukenegi teeks panin ennast kirja poolikute asjade lõpetamisele. On ju nii, et kui midagi teha ei viitsi võib ka veidi tüütumaid asju nokitseda. Pealegi on rõõm pärast pooliku asja lõpetamist päris suur 🙂

Nii näpuharjutuseks võtsin kõigepealt kätte kõige pisema töö – .

Pikem lugu on selline, et 3 aastat tagasi tegin endale ühe pajalapi. Kuna ühega pole köögis suurt midagi peale hakata, siis rippus see lihtsalt kaunistusena.

Selle aasta alguses otsustasin, et aitab jamast… teen teise ka. Leidsin lapsepõlvest tuttava mustri ja hakkasin tegema. Heegeldamine käis kähku.

Mõtlesin, et teine pool võiks olla kangast, võtab vähem aega.
Kui kanga kolm serva olid pajlapi küljes kinni…tuli mõte, et sinna võiks midagi lihtsat tikkida, et oleks põnevam.
Tikkisin ära sõna “Head” ja siis jäin mõtlema, et “Isu” ju pajalapi peale ei pane. Nii see “nurka” lendaski.

Nüüd millalgi mõtlesin, et Head kulbikeerutamist võiks sobida küll. Kulbi otsustasin tikkida pildina. Vaatasin netis ringi aga ühtki sobivat kulpi ei leidnud. lõpuks tegin ise mingi algelise variandi. Kuna sõna keerutamist… enam hästi ära ei mahtunud tuli see ka keeruga tikkida. Väheke algeline see tikand sai aga samas mulle nii omane 😀

Nüüd on pajalapid ka järgi proovitud. Täitsa head on 😀
Ja kööki kaunistavad need ikka ka 🙂

Kõike kaunist!

Aeda käsitöö

Nii uskumatu kui see ka pole… heegeldasin ma veel ühed kindad. Need pole küll enam peenikesest niidist vaid lõngast. Arvestades eelmiste kinnaste tegemiseks kulunud aega… siis vähemalt ise poleks küll uskunud, et midagi sellist veel kunagi ette võtan.
Aga ma olen rahul, et need tegin… sest nüüd ei tundu see kinda tegu sugugi nii hirmus kui enne.
Kinnaste tegemiseks kasutasin akrüüli-mohääri segust lõnga, heegelnõel nr 2.

Lõnga õiget värvi ei suutnud mitte mingi valgusega kinni püüda ja isegi töödelda ei andnud seda värvi õigeks. Tegemist sellise tumedama elektrisinisega.

Veidi pikemalt juttu

Kõike kaunist 🙂

Aeda käsitöö

Minu kaua tehtud kaunikesed ehk kuidas ma endale heegeldatud sain.

Algas kõik sellest, et mõni aasta tagasi nägin netis, et keegi müüs hästi lihtsa mustriga heegeldatud kindaid. Mina tahtsin endale ka ja otsustasin need endale ise heegeldada. Ega mul polnud õrna aimugi kuidas neid teha. Otsisin netist aga ega ma eriti midagi ei leidnud. No loogiliselt võttes tundus, et ega see väga keeruline ei tohiks ju olla.
Samal ajal nägin ka mingis saksa keelses ajakirjas üht motiivi, mis mulle meeldis ja otsustasin selle ka kindasse heegeldada. Kõigepealt tegingi motiivi, siis alumise ääre ja edasi läks asi juba keeruliseks. Sest seda motiivi ja peopesa osa polnud sugugi lihtne ühildada. Kui see valmis sai siis tegin mõned sõrmed ka valmis. Põidla tegemine tundus üle mõistuse keeruline. Lõpuks seisma need jäidki. Paar aastat seisid… siis sai asi värske pilguga üle vaadatud.
Siis tundus, et nii vähe on teha… ja leiutasin põidla ja väikese sõrme tegemise välja 🙂
Kindad seisid valminutena ka veel mõne aja enne kui need pildile püüdsin…. ja see oli sügisel… võttis aega, mis võttis aga lõpuks said kindad blogsse ka.

Aeda käsitöö

Õnnestus minul ka mingisugune haigusepisik külge saada. Seega täna pikalt ei jutusta ja üritan olümpiaga ruttu ühele poole saada.
Kuna mu õepojal on sünnipäev 2 päeva pärast siis otsustasin selle olümpia talle pühendada ja tema jaoks midagi meisterdada. Ta on suur spordi fänn ja eriline jalka lemb. Seega heegeldasin talle jalgpalli. Motiive tuli kokku 32 ja aega kulus ümmarguselt 8 tundi heegeldamisele. Tundub vähe aega?! Aga kuna igapäevaselt kulub tööl käimisele 10 tundi ja kodus on vaja veel ka süüa teha… ega siis seda aega suurt ei jäägi. Pealegi võtsin nädalavahetused vabaks… ehk tegelesin muude asjadega. Seega oli see päris paras tegemine. Sai rahulikult teha, ei tüüdanud ennast sellega ära aga samas pidi näppudel siiski käia laskma, et valmis jõuaks. Kokku õmblemine võttis ka aega. Sisse panin lambavilla. Lõngaks mingit sorti akrüül.

Selline see siis sai:

Aeda käsitöö

Eelmise aasta lõpus tegin Telliskivi kirbukale minekuks ja .
Nagu ikka… ega ma naljalt ühesuguseid asju ei jaksa, ei viitsi, ei taha teha. Toredam on ju uusi asju proovida ja katsetada.
Lahedamad on minu meelest
linnuke

…ja kaitseingel

Loomaprossid said kõik üsna nunnud:

igaüks oma väikse kiiksuga 🙂

Tegin enda meelest ka rebaseid. Millegi pärast näevad kõik teised peale minu nendes kasse.

Kuna mulle endale see rebaskass väga meeldis… siis tegin endale sellise helkurprossi.

Aeda käsitöö

Hei

Eelmisel korral lubasin näidata, mis isetehtud karbikeste sisse sai.
Aasta lõpus oli mul võimalus klaasi sulatada. Nii otsustasingi, et teen õetütardele klaasist .
Klaasikunstniku killukogus oli lahe sobrada ja omale meeldiv tulemus kokku seada. Aega läks küllaltki palju sest tegevus oli tore ja katsetamist palju. Samas ei saanud ka liiga värviliseks minna ja tuli arvestada õetütarde värvieelistustega 🙂

Kui esialgne versioon sai valmis, panime killud ahju sulama. Järgmisel korral lihvisin ääred ühtlaseks ja panime need veel korra ahju.
Sellised need said:

Aeda käsitöö

Mul hakkab lõpuks jõulukinkide blogis lahti pakimine läbi saama. Aga pole hullu midagi..sünnipäevad ja kingitused on kohe käeulatuses. Igasse kingipakki läheb midagi enda tehtud ka, nii et on millest lobiseda 🙂

Õele ja õemehele panin pakki ja tassi alused. Seekord eriti originaalsusega ei hiilanud. Haarasin kinni härra ja proua teemast ja liivapritsisin ühele tassile vuntsid ja teisele musisuu.

Pildid on nagu nad on, jälle. Ei tulnud selle peale, kuidas neid pildistada, et muster paremini näha oleks. Aga siin kohal tänan Kunglarahvast, kes eelmise postituse all hüva nõu andis. Jägmisel korral olen targem siis.

Tassi alused tegin vildist. Äärde heegeldasin pisikese pitsi.

Peale selle harjutasin karpide tegemist. Tundub. et keerulist pole midagi aga ikka ei tule päris nii välja kui ise tahaks. Seekord jäin siiski üsna rahule. Võibolla proovin mõnikord suurema karbiga ka hakkama saada.

Mis karbi sisse sai, näitan järgmisel korral. 🙂

1 2 3 17