Avastamisrõõm
Tere tulemast uudistama minu tänast postitust! Selle töö võib nimetada mitme märksõna alla:taaskasutus,vanast uus,aga minule on ta-KINGITUS EMALE.Juba praegu tean mitut ema,kes seda omale sooviksid kui ma lahke oleksin…Tegemist on labases koes kaltsuvaibaga,mis on olnud enne uuestisündi suur voodikate,kuid aeg oli ta pudedaks muutnud.Kuna asi oli majapidamises armas ja väga tihedalt kasutuses,siis armsad asjad leiavad uue elu.Üks voodikate,mis käis telkimas,päevitamas,oli palavatel öödel teki eest ja mängutuhinas ka lihtsalt hea eesriie naril onni ehitamiseks-kadus ühest pesust salamaailma,kus käristamise läbi sai temast suur kotitäis lõime.Paariliseks ja kaunistuseks kutsus ta kaltsukotist ühe kulunud varrukatega kuldse pluuse.Kokku sai neist minu käe all ja Mare-tädi saunas just selline teos.Ise ennast kiita ei ole ilus,aga mulle läksid hinge papi sõnad:”Kaltsuvaipu tehakse igasuguseid,aga sellist pole ma veel näinud.”Ilus on kuulda selliseid sõnu vana ja elukogenud mehe suust.Loodan ,et meeldib teilegi see ainuke pilt vaibast,mille suurus on 150 cm pikkust ja 76 cm lai.Ma ei ole kogenud tegija vaid kangastelgede taga täiesti algaja.Tundidesse pandult kulus aega telgede taga 15 tundi.
OI KUI ARMAS! T?iesti enneolematult ilus vaip!
kaltsuvaibad v?tavad mind ka alati "jalust n?rgaks", see siin aga eriti…v?ga ilus t??!
😀 Nii vahva vaip! 😀
Supper ilus, oskaks ka sellist teha, mul seisavad teljed nurgas, a teha ei oska:(. Ja algaja kohta oled ikka k?ll t?itsa proff – TUBLI:)
Nohjah, ilus – seda ma sulle juba ?tlesin ja …ma sain ikkagi seda vaipa katsuda ka.
V?rratult armas:)
V?ga kaunis vaip, need lilled seal tagasihoidlikult helklemas ja eriti meeldib, et lillede kroonlehed ja lilled ise liiga seadusp?raselt ei paikne.