Industriaallumehelbeke

Vete sulamisega on loodetavasti sulama hakanud minu käsitöö alane letargia. Igal juhul algust sai sulatamisega tehtud 3. aprillil Ülenurmes, kus usinad tegelased meisterdasid kaarte ja värvisid marmorvärvidega mune. Noh tublid tüdrukud, mina nii tubli polnud ja uut ei õppinud. Kui elamises oleks lapsi siis ehk viitsiks kaunistada ka, kuid pere see olen mina, siis väga ei viitsi. Pealegi on mul lisaks sobiva vabandusena toimiv peitupugemine lõputöö kirjutamise taha. Edeneb edeneb.
Aga mõne üksi klõpsu tegin seega jagan siis neidki.


Kui keegi tunneb, et tema õigusi mitte poseerida on riivatud, palun lahkesti teada anda.

Industriaallumehelbeke

Pikk vaikus taaskordselt eetris. Eks ta nii läheb kui pildimassinat majas pole.
Aga päris käed rüppes ma siiski passinud pole, väga toimekas lõpp on olnud.
Kes tahab pikemat ülevaadet minust, minu karmavõlgadest seoses korteriga ja hunnikut raamatuarvustusi on teretulnud kiikama mu teisse veebikodusse.
http://industrialsnowflake.blogspot.com/

Õnneks vanematel pildimassin on ja kui ilusti paluda teeb pilti ka.
Noh need puidust söömistööriistad saidki kallitele esivanematele.



Industriaallumehelbeke

Nüüd olen oma nukumaija kenasti sisse kolinud. Ausalt mu kogu elamine on väiksem kui teie enamuste köök, aga, et ma ise olen ausast päkapiku tõust ja koormatud nii töö kui kooliga siis mahun üpris kenakesti sisse. Keegi hea inimene võiks kirja panna mõned reeglid kolimise kohta, et kuidas võimalikult väikeste ohvrite arvuga saaks uue pesa sisse seada vms. Mina kuulsin sellist varianti, et 3 kolimist võrdub ühe tulekahjuga. Mul nüüd kaks kolimist oli vähem kui poole aasta sees nii, et kuulake kolimisproffi….
Kolimine kolimiseks see polnud midagi, aga kui Elioniga tuli murda pooleks musttuhat piiki, enne kui mina oma tehnika tööle sain siis see oli üle minu taluvuse piiri, ehk siis nüüd kui ma kellelegi s….i tahan öelda ja teatan surmtõsise näoga “Elion sind võtku” siis teate millest see tuleb.

Aga tegelikult on elu lill ja sügis veel ilusam. Minu absoluutne lemmik aastaaeg.

Ja viimasena ja sugugi mitte tähtsusetuna tuleb minu pross, mis minult päris mitu tundi ajast röövis, aga tulemus on seda väärt ka. Ehk siis naiselikkus ringleb täistuuridel. See pole esimene pääsuke, sest see esimene nagu ikka on sihuke kergelt aiataha läinud versioon. Ega ikka ullike ei tule selle peale, et nailon niidi peale kleepida ei saa hästi ja satiin paela ja eritikiiretugev liimi koostoimeks on inetud lärakad. Ühesõnaga seda esimest ma teile pildi peal ei näita, kui te mind linnapildis näete siis näete ka pääsukest.

Industriaallumehelbeke

Isver kui pikk paus mul blogi postituste vahele on tulnud. Aga noh minu õigustuseks räägib kaks kolimist, kuumad ilmad, puhkus, üleilmne majanduslangus ja ufode külaskäik maale, ehk siis põhjuseid ma leian. Kaks viimast põhjust on otsitud aga muu on sulatõsi, busy tüdruk pole midagi teha. Samas käsitöö lainel pole ma pooltki nii busy olnud. Hädapärast midagi valmib aga see on ka niii napilt napilt, et miskit koledat. Samas käsitöö uudistest võin teavitada oma leiust Võru Keskraamatukogus, nimelt jäi mulle näppu selline raamat nagu Valge Setu pits. Seda, et mu esiemad ka valgega heegeldasid seda ma võisin mõningate leidude põhjal oma kodus ka arvata aga, et sellest terve raamat on tehtud see oli miskit uut. Igal juhul ei ole tegemist uue äsjailmunud raamatuga, seega ma kardan seda osta eriti kellelgi ei õnnestu, küll aga saab lahkelt Võru rampsis endale paljundada ikka ikka omaks tarbeks. Ei riku seadust. Ei riku.
Natukene pilti aga siiski, vanadest varudest.

Mütsivihkajate partei esitibi. Ehk siis mütsid on põhjuseks, miks laps alati nutma hakkab kui mind näeb. Aaaa katsu sa paigal püsida kui keegi sulle lolli järjekindlusega 20X mütsi pähe proovib.

Ja lisaks üks puukahvel mu õe reisukohvrisse.
Õde on fanaatiliselt vaimustunud puidust ja muust kodusest materjalist, ja seda tasemel, kus 1 kohvritest erinevas valmidusastmes ja kujuga puitu triiki täis. Vaimusilmas kujutasin juba ette kuidas mu õeke üritab tülpinud USA tolliametnikele selgeks teha, et terve see kohvritäis on kõik omaks otstarbeks kaasa toodud söögiriistad ja tarvikud. Kas teie usuksite? Mina küll mitte. Et sellist stsenaariumit vältida soovitasin tal väita, et kilode kaupa kaunistet puitu on küll omaks otstarbeks aga mõeldud hoopis maja välisvooderduseks. Õnneks või kahjuks ei pälvinud ta pistelise kontrolli huvi. Seega ma ei saa kunagi teada, mida USA tolliametnikud vastanud oleksid.

Industriaallumehelbeke

Isver kui pikk paus mul blogi postituste vahele on tulnud. Aga noh minu õigustuseks räägib kaks kolimist, kuumad ilmad, puhkus, üleilmne majanduslangus ja ufode külaskäik maale, ehk siis põhjuseid ma leian. Kaks viimast põhjust on otsitud aga muu on sulatõsi, busy tüdruk pole midagi teha. Samas käsitöö lainel pole ma pooltki nii busy olnud. Hädapärast midagi valmib aga see on ka niii napilt napilt, et miskit koledat. Samas käsitöö uudistest võin teavitada oma leiust Võru Keskraamatukogus, nimelt jäi mulle näppu selline raamat nagu Valge Setu pits. Seda, et mu esiemad ka valgega heegeldasid seda ma võisin mõningate leidude põhjal oma kodus ka arvata aga, et sellest terve raamat on tehtud see oli miskit uut. Igal juhul ei ole tegemist uue äsjailmunud raamatuga, seega ma kardan seda osta eriti kellelgi ei õnnestu, küll aga saab lahkelt Võru rampsis endale paljundada ikka ikka omaks tarbeks. Ei riku seadust. Ei riku.
Natukene pilti aga siiski, vanadest varudest.

Mütsivihkajate partei esitibi. Ehk siis mütsid on põhjuseks, miks laps alati nutma hakkab kui mind näeb. Aaaa katsu sa paigal püsida kui keegi sulle lolli järjekindlusega 20X mütsi pähe proovib.

Ja lisaks üks puukahvel mu õe reisukohvrisse.
Õde on fanaatiliselt vaimustunud puidust ja muust kodusest materjalist, ja seda tasemel, kus 1 kohvritest erinevas valmidusastmes ja kujuga puitu triiki täis. Vaimusilmas kujutasin juba ette kuidas mu õeke üritab tülpinud USA tolliametnikele selgeks teha, et terve see kohvritäis on kõik omaks otstarbeks kaasa toodud söögiriistad ja tarvikud. Kas teie usuksite? Mina küll mitte. Et sellist stsenaariumit vältida soovitasin tal väita, et kilode kaupa kaunistet puitu on küll omaks otstarbeks aga mõeldud hoopis maja välisvooderduseks. Õnneks või kahjuks ei pälvinud ta pistelise kontrolli huvi. Seega ma ei saa kunagi teada, mida USA tolliametnikud vastanud oleksid.

Industriaallumehelbeke

Seekord usuteemadel, ehk siis palvehelmed.

Tellija soovil ja tellija nägemusel tekkinud. Enne asja kallale asumist ma tegin ikka natuke taustatööd ka, et mis pärlid ja, mis struktuur jne. Olgu veel öeldud, et tegemist on katoliku palvehelmetega, eri usunditel ja uskudel varieeruvad järjestikuste pärlite arv ja suurus.
Mis puudutab usku siis eestlased on kummaline rahvas. Pühade (eriti jõulu àal) käivad usinasti kirikus ja teler näitab ainult laule, kus põhitegelaseks Neitsi Maarja ja Jeesuke – see on ilmselt ka ainuke aeg aastas, kus eestlased end kristlastena tunnevad. Muul ajal sebitakse usinasti mööda selgeltnägijaid ja nõidu ja hoitakse au sees vanast ristiusu eelsest ajast jäänud pühi ja kombeid . Ehk siis eestlaste talupojamõistus on pragmaatiline – küll küllale liiga ei tee.

Industriaallumehelbeke

Seekord usuteemadel, ehk siis palvehelmed.

Tellija soovil ja tellija nägemusel tekkinud. Enne asja kallale asumist ma tegin ikka natuke taustatööd ka, et mis pärlid ja, mis struktuur jne. Olgu veel öeldud, et tegemist on katoliku palvehelmetega, eri usunditel ja uskudel varieeruvad järjestikuste pärlite arv ja suurus.
Mis puudutab usku siis eestlased on kummaline rahvas. Pühade (eriti jõulu àal) käivad usinasti kirikus ja teler näitab ainult laule, kus põhitegelaseks Neitsi Maarja ja Jeesuke – see on ilmselt ka ainuke aeg aastas, kus eestlased end kristlastena tunnevad. Muul ajal sebitakse usinasti mööda selgeltnägijaid ja nõidu ja hoitakse au sees vanast ristiusu eelsest ajast jäänud pühi ja kombeid . Ehk siis eestlaste talupojamõistus on pragmaatiline – küll küllale liiga ei tee.

Industriaallumehelbeke

Et eestlased on kärsataja rahvas pole kellelegi uudiseks. Algab nali siis kui kohalikul laiuskraadil valitsev ilm lubab mättal istuda ja lõpeb kui viimased linnud läinud ja halla täis maa. Mina paraku kuulun sellesse väheesindatud eestlaste gruppi, kel ei ole ole oma maajupikest, isegi maal pole, mitte mingit poolt meetrit ka mitte, mitte kusagil. Mis me maast räägime pole ka rõdu. Seega pean mina alternatiiv kärsatamisi otsima, sest rahvusliku idenditeedi tunne kannatakas mudu korvamatut kahju.
Voila`

Tegelikult on põhjus see, et mul õeraas on kodumail käimas ja see fännab puitu ja rahvusmustreid. Eks võõrsil on ikka oma omam.
Nii, et edaspidi on loota kohe mitu postitust puidupõletust.

1 2 3 4 17