Industriaallumehelbeke

Korter soetatud, sisse kolitud, puhkus lõpetatud ja töörutiini juurde naastud. Seega vaikselt saab midagi teha. Mitu mitu kuud ei suutnud ma ennast sundida rahulikult nikerdama. Elu ja olu nõudsid pidevat sebimist ja kui seda polnud, oli inertsist tekkinud rahutus ometi sees. Muide ma kolisin sel suvel kaks korda lisaks kõigele muule, seega ehk saate aru miks eetris valitses vaikus.

Tegemist järjekordse prossiga

Industriaallumehelbeke

Lõpuks ometi on ta valmis. Jeesuke ma arvan, et äkki kolm aastat tegin. Tõsi aktiivsuse perioode oli sel ajal vähe, aga see ei loe. Kusjuures peab tõdema, et mulle meeldib tikkida, aga naudinguks piisab vähesest. Seega vist venibki. Kui keegi nüüd aru sai, mida ma unise peaga kirja panin.

Industriaallumehelbeke

Kaua tehtud kaunikene, üle pika aja jälle üks pross, mis pildini jõudnud. Prossidega on mul oma seis, nimelt selline, et ülekõige viitsin ma just neid teha, isegi ei tea miks. Paras telekavaatamise tegu on.

Mõõtudelt peopesa suurune.

Industriaallumehelbeke

Et jõuluks sain (aga hiljem jõudsid minuni) überedevad kindad, siis ei saa ma neid ju kauem vaka all hoida. Pole minu tehtud, kuid käsitöö siiski, ja selline käsitöö mida minusugune kudukauge inimene teps mitte järgi ei tee. Idee ja muster saadud E. Kauri raamatust “Käsitööpäevik”. Ausalt need kindad on taevalikud.
Aga minu jao autoriks on

Kui muud ise ei teinud siis fotod on minu tehtud. Seega ei ole päris võõrad suled, natuke on ikka oma ka.

Et valet muljet värvidest ei jääks (piltidel ei ole õige värv) siis põhi on kinnastel must ja pealmine osa hall.

Industriaallumehelbeke

Hei hommikut või õhtut, kuidas keegi lugema juhtub. Käesolevasse aastakaussi on vaid mõni saiake jäänud ja seega paras aeg oldu-tehtu kokku võtta. Täiesti hullumeelne aasta on olnud, mitte heas ega halvas mõttes vaid lihtsalt segane. Teistmoodi ei saa nimetada aastat, kuhu mahub kooli lõpetamine, 2 kordne töökohavahetus, 4 korda kolimist, millest üks on lausa teise linna. Pisemaid pudinaid isegi ei hakka meenutama. Ja arvestades, et ka minul on vaid 24 tundi ööpäevas on selge, et mingist oluliselt käsitöö rohkest aastast on asi enam kui kaugel. Vaevu-vaevu midagi ja seegi patuga pooleks. Ette ongi tegelt näidata vaid kootud kaelus-sall-kapuuts, mis valmis minu jaoks rekordkiirusega – nädalakesega. Aga samas on see täiesti tähelepanuväärne asi, elus esimest korda ma proovisin palmikuid teha, neid kõige lihtsamaid, aga alguseks ka see asi. Onju.
Pilt pole suurem asi, aga, mis sa hädaga teed kui valgust ja pildistajaid napib. Mingi uduse ettekujutuse ikka saata lisaks tõestusele, et ma tegelt ka ikka kudusin.

ja loomulikult HEAD PAREMAT UUT AASTAT!

Industriaallumehelbeke

Hei hommikut.
Minust on saanud nüüd pea, et täie kohaga päälinna preili. Pole parata elu sunnib. Ja need, kes luurel käivad, eks need teavad ka
kuis värk on. Kuigi see, kuidas päälinnas korterit otsida see nõuab lausa mitut postitust. Asja saab kokku võtta
nii, et ropp ja tõlkimatu araabia keelne sõim. Aga siiski siiski, on kiireke pilvede tagant paistmas ja kui nüüd kurjad jõud
ei sekku on mul pärast kuu ajalist eksirännakut ja seiklust oma pesa sääl. Eks annan teada kui miskit selgub. Nüüd aga klaarimiseks vanad võlad.

/>Pildilt võib näha, et mu isa on ka ninapidi asja juures, teda vägagi huvitas, mis me Katziga sõna otseses mõttes kokku keerasime.
Ja natuke ammust keeramistulemust ka:

Industriaallumehelbeke

Ammu pole kirjutanud ja seega on mul hulk asju elus muutunud, minu viimaste aastate suurim projekt, ehkl “jälle üks kõrgharidus” on nüüdseks edukalt lõpetatud ja paper ilusti teiste omasuguste juures. Lisaks jõudsin ka veel töökohta vahetada, aga seal õppimine jätkub, sest juuras ma olen nii noor ja roheline, et ussid ka veel ei võta. Ühesõnaga kõik on ilus ja hea ja programmile vastav ptüi, ptüi, ptüi ….
ainult käsitöö on vaeslapse ossa jäänud. Midagi nagu on tehtud ka, aga see pole pildile püütud või siis suure hurraaga alustet ja paari päeva pärast norus peaga üles harutatud. Aga, et päris ilma ka ei saa siis näitan oma tont teab kaua töös olevat, mille vanemate juurest nüüd koju tassisin ja vaikselt ikka teen ka.

Industriaallumehelbeke

Tänases vihmases ja hallis ilmas võite süüdistada mind. Mina olin see kuri inimene, kes eile õhtul enne magamaminekut soovis vihma ja sellist ilma, et mul mingit tahtmist õue ei tekiks minna. Eks ikka sellejaoks, et ma suudaks ennast diplomitöö sissejuhatust ja lõppsõna kirjutama. Sest ainult need kaks ja sisukord lahutavad mind sellest, et mu töö oleks eelkaitsmis kõlblik. Mis ma ikka halan, võtan endal kraest kinni ja sunnin arvuti taha.
Et ennast natuke rehabiliteerida siis annan natuke värvi. Tegemist ümbertöödeldud käevõruga, ehk siis kunagi tont teab miks ja kust sattus minu kätte kaks suurt koledat plastikust käevõru. Ühe kallal kasutasin makrameega sidumis-jõuvõtteid teine ootab oma aega.

Industriaallumehelbeke

Tänase päeva postituse tingis leid internetist.
Absoluutselt asendamatu abimees, kui keegi loomakesi heegeldada tahab.

Aga, et postitus väga pildivaene ei saaks, siis pühin tolmu vanadelt piltidelt, ehk ammu tehtud kaunikesed ajast kui ma veel usinasti Kultuuri akadeemias käisin. Toona õpetati seal ka raamatute köitmist. Vanemate kodus remondi käigus tulid lagedale.

From made by me 2010

Ja natuke inspiratsiooni ka, kahjuks mitte minu idee.
Sisekujundusidee tikkimissõbrale

From made by me 2010

1 2 3 17