Tibulinnu asjatamisi

Head vana aasta lõppu ja veel parema uue algust!

Blogile olen see aasta ikka tõeliselt haledalt vähe aega pühendanud. Seda võib öelda, et ka näputööle. Pigem olen see aasta pühendanud oma teisele hobile – aiandusele. Seda puht pragmaatilisel põhjusel. Mingil ajal kevadel võtsin pähe, et mind lastakse töölt lahti (see on oht püsib siiani, aga see selleks). Selles suhtes ei saa nagunii midagi teha, aga mida saan teha, on pere kulusid kokku hoida. Seega kaevasin aias kõik võimalikud kohad üles ja külvasin igasuguseid köögi- ja juurvilju täis. Pluss valmistasin suve jooksul igasuguseid erinevaid hoidiseid. Sellele lisaks suuremat sorti koriluse harrastamine jne. Ma saan mõistusega aru, et ilmselt katus sõitis minema. Nagu selles anektoodis. Mees ärkab üles ja leiab padja pealt kirja “Kallis, sõitsin ära. Sinu katus” 😉 Aga noh, eks see on üks viis reageerimiseks igapäevasele paanika külvamisele meedias.
Teine põhjus, miks käsitööle on nii vähe aega jäänud, et otsustasin minna omale magistrikraadi taotlema. Nüüd ma siis õpin Tallinna Ülikoolis. Esimene semester ongi möödunud teadmisega, et ma midagi ei tea. Aga eks see teadmine on väärtus omaette. :m8hh:
Nüüd siis aasta jooksul tehtud käsitööst.
Kõige pealt: kangasteljed said korda ja elus esimest korda käärisin uue kanga. Abistas üks kena naisterahvas Aime, kel omal nägemist suht napivõitu. Igatahes hakkama me saime ja tänud talle selle eest. Kuduma jõudsin ka vaipa hakata, aga valmis ei jõudnud. Eks järgmine aasta lõpetan, kui soojaks läheb õues. Mul nimelt kangasteljed küteta aiamajakeses üleval.
Nüüd pildid pildid asjadest, mis said aastal 2009 valmis.
Kõige pealt mu keskmisele seelik stiilis hull-lapitöö tema arvukateks esinemisteks. Tegemist on sametiga, mis on pärit kaltsust. Peale on tikitud kuldse niidiga.


Veel õmblesin oma keskmisele sügiseks kooliminekuks ühe seeliku. Lõige pärineb Suuri Käsityölehti 8/2009

Kui suvel Poolas bussireisil käisin, siis kudusin omale õlasalli mustri järgi, mis leidsin Isetegijast. Viis kuskile Soome blogisse. Igatahes õnnestus mul see muster ära kaotada. Olen üritanud mitu korda üles otsida aga pole õnnestunud.

Selleks, et reisile aga minna, kudusin oma koti, mille muster pärineb Suuri Käsityölehti 6-7/2009 lisalehelt.

Tolleks reisiks tegin omale kaks sifoontuunikat, mille lõiked olid samuti pärit Suuri Käsityölehti 6-7/2009. Aga neist pole kahjuks pilte.
Oma kõige nooremale kudusin aasta esimesel poolel kaks mütsi.


Ja jõuludeks sai kingikotti õmmeldud kaks kleiti flanellist, mida millegi pärast keeldutakse selga panemast. Kahju. Lõige on pärit sellisest ajakirjast nagu Siluett lastele aastast 1980.


Jõuluvana tõi mehele aga paksema mütsi. Poseerimast pildi jaoks modell keeldus.

Samasuguse, aga väiksema mütsi tõi jõuluvana mu esmasündinule.
Nüüd mõned mu keskmise vilditud asjad.



Ja lõpuks minu viimane isetegemine koos mu noorimaga. o9m9

Tibulinnu asjatamisi

Tere!

Jõuluvana tõi keskmisele lapsele kingiks Resa Tiitsmaa raamatu “Voolitud fantaasiad”. Laps tahtis osaleda konkursil Lapse oma asi, aga tema esimene selle ürituse raames tehtud projekt läks millegi pärast kaduma. Igatahes tähtaeg lähenes ja kuna ma ise ka tahtsin hirmsasti proovida cernitist midagi voolida, tegime kahekesi ühel õhtul proovi. Minu tehtu sai siis selline:
Vahele lükkisin punased plastmasspärlid. Selline suvine ehe.
Üritasin midagi vurri taolist teha. Päris see ei tulnud, aga tulem jällegi meeldis mulle.
Veel üks katse vurri moodi ehet teha. Ülejäänust materjalist keerutasin peale lille.
Seekord siis sedasi. Lapse töö pannakse üles Lapse oma asja konkursi raames. Seetõttu seda siin ei eksponeeri.

Tibulinnu asjatamisi

Õiendus.

Väike täpsustus eilse postituse kohta ja puudutab see Heartlandi salli. Ühesõnaga häbenen siin silmad peast 😳 Nimelt tuleb välja, et olen salli kudumisel harrastanud “isetegemist” ehk siis kuskil mingit mustriosa mitte kudunud, mille tulemusena on minu õlasalli õigem nimetus Heartlandi laadne õlasall. (Aga mis põhiline, muster jooksis kogu aeg õieti…. Huvitav, kuidas see võimalik on. Kahtlustan, et sellest vaikib ajalugu.)

Tibulinnu asjatamisi

Head uut aastat kallid isetegijad!

Kui eelmine aasta kokku võtta, siis kõige enam olen ma rahul sellega, et suutsin enam-vähem õigeaegselt Värvispektri kõikide kuude tööd valmis ja üles laadida.
Siit veel viimased: oktoober – randesoojendajad

November – hallid sokid. Muster on triskele, mis on Karja kiriku pilt töödeldud ristpiste mustrite programmiga.

Ja detsember – heartlandi õlarätik. Läks kingiks mu väga heale tuttavale tema 90.-daks juubeliks. Kommentaariks, et see muster on tegelikult ikka hästi lihtne, ainult serveeritakse natuke keeruliselt. Heartland

Millest on kahju, et ei olnud aega osaleda Nõelapadja vahetuses. Minu jaoks oli tõeline üllatus, et tegelikult nii tavalist tarbeeset võib teha nii kaunilt. Igatahes, mul oli selles projektis nii mitmeidki lemmikuid. Kuna aga jah omal polnud aega, tegin endale ise ja ära kinkimiseks nõelapatju. Siit mõned näited.

Ja teise küle pealt.

Siis veel õmblesin jällegi kingiks vanadest teksapükstest poekotte. Siin need kaks, mis kinkisin emale jõuluks. Kommentaariks, et ühe püksi paari kahest säärest tehtud. Koti ülemise ääre ääristamiseks ja sangadeks kasutasin teksapükste värvleid, mis kogusin kokku kui diivanile katet tegin.

Veel proovisin omale kududa soni, mille mustri tõlkisin ühest saksa käsitöö ajakirjast ja mis on nüüd millegi pärast kadunud. (Ilmselt on päkapikud jälle töötanud icj7). Kui üles leian panen siia viite ka. Igatahes, mulle see ei sobinud ja sellest sai kingitus ämmale, kes leidis, et tema sellega käiks hea meelega.

Veel kudusin sel aastal valmis ühe põrandavaiba. Materjaliks kampsunid, muster kahekordne ruuduline. Selle vaibaga on selline lugu, et mul oli lõimelõpp ja mõtlesin, et koon nii pika kui seal seda lõime on. “Silma” järgi arvasin, et mingi kaks meetrikest ja natuke peale on. Igatahes kudusin ja kudusin, lõim aga ei lõppenud. Ja siis läksid teljed katki. Ei jäänudki muud üle kui vaip maha võtta. Ja oh üllatust! 😯 Vaibal pikkust 4 meetrit 20 cm. Ja poomile jäi umbes meetrijagu veel lõime…. Seetõttu pole ka vaibast eemalt piltigi. Lihtsalt kaks näidet mustrist.


Veel osalesin Advendiingli projektis. Seal sai minu “prefektsionism” korraliku kolaka, sest ei jõudnud mitte ingleid osaliselt õigeks ajaks valmis ja pildid ülesse. Üldiselt hea õppetund. Ikka mitu korda pead mõtlema, kui otsustad mingis asjas osaleda. Ja siit minu inglid. Paberist inglite ideed ja joonised on pärit Creativ-Idee Sonderheft Fensterbilder& Co. Filigranes aus Papier. Kirjastus Oz-Verlag. Traatinglite idee on pärit 2008 detsembrikuu Pere ja Kodust. Ja heegeldatud ingli muster Targu Talitast.





Oeh, peakski olema enamvähem kõik. Küll ei ole mul pilti kahest mütsist, mis sai kootud. Veel ühest teksakotist ja nõelapadjast. Ja veel mõnest asjast.
Ahjaa, uue asjana avastasin enda jaoks vilditud seebid ja nende tegemise, mis on tõeliselt vahva!
Siin minu teine tegu kuivamas.

Uueks aastaks on nii palju mõtteid, mis vajavad realiseerimist. Ja kolm lõpetamist vajavad poolikut tööd, mis tulid eelmisest aastast kaasa: kampsun, tibu kindad ja ristpistes pilt.
Vaadake vahel siis päeval ka sea-tv-d. Täna näiteks näidati seal oma kaks tundi merikotkast raipega maiustamas. Ja kellel homme, s.o 4. jaanuaril midagi tarka teha pole, tulge alates kella 11 Viru Keskuses Tallinnas ja Tartu Taskus. Pimedad ja nägemispuudega inimesed näitavad, millega nad oma vaba aega sisustavad ja millist käsitööd peale harjade veel nad harrastavad (seda rohkem Tallinnas).

Tibulinnu asjatamisi

Oeh, kool algas. icj7 Kohe poole vaiksem on elamises… Vähemalt pool päeva… Igatahes sain lõpuks värvipektri juuli sinise valmis.

Meie elutoa sohva riie oli omadega delikaatselt väljendades omadega täitsa läbi. Pluss koledad plekid, mida enam välja ei saanud. Uue riide õmblesin kokku vanadest teksadest. Peale sai riie sedasi pandud, et kui jälle koledaks läheb, saaks maha võtta ja ära pesta. Kõige suuremat vaeva nägin teksade lammutamisega. Harutajaid läks nagu leiba.
Teine vanadest teksadest projekt oli mul käsitööolümpia raames lapitehnikas toolile uus riie. Seal kasutasin värvilisi teksasid, mis soetatud kaltsukast.


Tütrel oli kooli vaja kotti, kus hoida oma dresse ja vahetusjalanõusid jm riidekraami. Tegin talle kaltsukast saadud linaste pükste ühest säärest poekoti moodi koti. Laps joonistas kotile riidevildikatega pildid.


Värvispektri juurde tagasi tulles, siis augusti beežiks on linane mobiilikott skarabeustega.

Oh, laps istus süles ja vajutasin vale nuppu ja postitus juba läks teele. 😳
Ja septembri oranžiks on kõige nooremale kootud kindamustriga külmema ilma müts. (Nuuh, pole päris sügise või talvine ilm…)

Tibulinnu asjatamisi

Tahan tänada kõiki, kes kommenteerisid mu eelmist sissekannet. Eks ma unistan ikka sellest, et tunneli lõpus paistab valgus icon_shuffle .

Praegu on unelmad seotud sellega, et kolmapäeva hommikul sõidame terve perega Viini puhkama. Väike vaheldus kulub asjaks ära. Plaan on külastada paari näitust. Eks näis kuidas asjalood kujunevad…

Eelmine nädal sai meil pidevalt jooksvast vetsupotist isu täis ja sai soetatud uus. Meil oli kodus päris pikk diskussioon teemal, mis saab vanast potist edasi? Ehk siis kuhu ta panna peale käigust maha võtmist. Selgus, et ega polegi nii lihtne see utiliseerimine. Lõppkokkuvõttes jõudsime konsensusele, et tuleb potile anda uus funktsioon: aiavaas. Ja siin nüüd tulemus:

Tibulinnu asjatamisi

Jumal tänatud, et lastel kool on läbi, et suvi on käes. See poolaasta on kuidagi eriti hullult möödunud: lapse pealuu murru, koduõppe, suvetööga kehalise kasvatuses jne. 😯
Nüüd tundub juba on nii mõnigi neist asjadest naljakana. Eriti see osa, kus pubekas teatas mulle, et mina tekitan talle raske lapsepõlve psühhotrauma sellega, et sunnin teda õppima. Ja et mina olen süüdi selles, kui selle raske lapsepõlve psühhotrauma tagajärjel temast joodik ja narkar saab. 😯 Ja kui nägi, et see ei mõju kuidagi, siis küsis, millise maoga mu esivanem abielus oli, et mina selline madu olen.
Vahel hakkab kohe oma pubekast lausa kahju: nüüd ja kohe on vaja maailma parandama tormata ja täiskasvanuid ümber kasvatama…
Eks igal asjal ole kaks külge. Positiivne mõju minu erinavatele hobidele on see, et lillepeenrad on suuremad kui möödunud aastal ja näputöö on ebatraditsioonilisem.
Muidugi positiivne on ka see, et mees lihtsalt niisama kinkis mulle uue vinge õmblusmasina. Kui selle kastist välja võtsin, helistasin poodi, kust ta selle soetas ja küsisin, et kas nad kursusi ka korraldavad, mis õpetavad seda masinat kasutama.
icj7
Müüjatädi oli täitsa šokis mu kõne peale. Tegelikult on asi naljast kaugel. Juhendi abil olen paar asja selgeks saanud, aga selleks, et masina potentsiaali täiesti ära kasutada, on ikkagi mingi kursus vaja läbida.
Esimese asjana uue õmblusmasinal tegin omale verandatrepi peal istumise padja. Proovisin igasuguseid tikandeid sealt teha. Läks värvispektri projektis käiku.

Peale seda käisin kirivöö kudumise kursustel. Tahan siin kohal väga kiita Ruth Vilusaart, kes seda kursust juhendas. Päris oma tööna kudusin puuvillase kirivöö. Mustriks on üks svastikaga kõlavöö muster, mille kohandasin kirivöö jaoks ringi.

Tulemus meeldis mulle väga. See läks ka mu värvispektri projektis käiku. Soetasin endale Teaspoonist linase sirgelõikelise kleidi, millega seda kandma hakkan.
Siis kudusin väiksele tipsile sünnipäevaks kleidi. Roosa. Läks ka värvispektri projekti. Lill ei ole minu tehtud. Selle soetasin Pärnust puuetega inimeste messilt või festivalilt. Ei mäletagi, kuidas seda üritust kutsuti.

Ja lõpuks projektis Anna teksadele uus elu, tegin teksadest omale uue rahakoti. Tulemus ei tulnud küll päris see, mida tahtsin. Aga eks aeg näitab. Põhipõhjus, miks selline asi sai ette võetud, et ma väsisin ära poepõrandalt oma plastkaardi kollektsiooni korjamisest. Mees küll ütles, et rumal inimene teeb endale valge rahakoti.



Tikandi ideed pärinevad sellisest raamatust nagu “Tikand Eesti rahvakunstis” I ja II osa. Väga huvitavad ja ilusad raamatud.
Peas on veel mõningad ideed, mis ootavad realiseerumist. Eks näis…

Tibulinnu asjatamisi

Paistab, et muude sebimiste kõrval ei ole jälle aega olnud blogi täiendada. 😯
Aga õnneks on olemas värvispektriprojekt, mis ei lase lõdvaks lasta. icj7
Siin siis ka minu veebruari punane. Tütar undas juba pikemat aega, kuidas tahab endale pontšot. Saigi siis tehtud. Nõiamärkidega.

Laps jäi väga rahule. 8)
Mees tegeleb mul pimedate ja natuke pimedate abivahenditega. Tema soovil tegin talle taktiliste kellade jaoks nn organiseerija.

Nn organiseerjate teemat jätkata, siis teisena sain valmis nõelavihiku. See on ristpistes. Motiivid on pärit Saksa käsitöö ajakirjast Lena 2/05. Pildid on veidi viletsa kvaliteediga.

Tibulinnu asjatamisi

Ma ei oleks arvanudki, et nii mitu aega juba möödas viimasest postitusest. Vahepeal on kuidagi kiire võitu olnud. Detsembrikuine laste kontsertide ralli. Väike haiguse puhang. Jõuluhorror ja muu.
Sai ka Ave Nahkuri juures käidud tasse värvimas. Sealt sain päris mitu head kingiideed, mis ka realiseeritud sai. Nimelt joonistasin jõulukingiks tasside peale reebused ehk piltmõistatused. Aga kahjuks ei jõudnud pilte teha. Mulle ausalt öeldes idee kui selline täitsa meeldis. Ainult, et kui uuesti tassi joonistada, pean tooma uued värvid. Vanad on kasutamiskõlbmatud.
Mardilaadal käisin. Muljed olid väga võimsad. Minu huvi oli rohkem töövahendid ja materjal. Aga selles osas jäi saak kesiseks. Ilmselt ei osanud nii hästi otsida ka.
Veidike sai näputööd ka tehtud. Enamus aega kulus küll vaibakaltsu lõikamiseks. Praegu on mu aiamajakeses külm ja pime. Nii et miskit teha ei saa. Selle asemel valmistun kevad-suviseks hooajaks.
Kõige väiksemale kindad. Said küll natuke suured, aga hea kombe alla peita nii kergesti ei saa kätte käest. Materjaliks mohäär ja mustriks palmik.

Keskmisele kudusin bareti ja pika salli.

Uuel aastal aga uue hooga. Registreerisin ennast värvispektri projekti. Selle raames äkki saab nii mõnigi asi valmis. Igatahes jaanuarikuu valge väljendub suvises lapse mütsis. 🙂 Veebruarikuu punanse suhtes on ka juba idee olemas. Vaatab, mis sellest välja tuleb.


Ja lõpuks, eile käisin Ehalill Halliste vaibanäituse lõpetamisel meie kohalikus rahvamajas. Näitus oli meil avatud rohkem kui kuu aega. Tõeliselt armsad gobeläänid on tal. Sellised romantilised ja soojad. Näituse lõpetamise puhul oli ka Ehalill ise kohal. Meie kangakudumise ringi naised tahtsid temaga kohtuda. Tõeliselt sümpaatne ja tore inimene oli. Rääkis pikalt oma töödest, kuidas koob ja nii edasi. Tema kodukas on aadressil www.ehalillhalliste.com.

Tibulinnu asjatamisi

Mänguasja vahetus on nüüd meie jaoks ka lõppenud. Meile tuli selle nädala alguses pakiga Lõnga-Mari. Nagu vastse omaniku eale omaselt maitses ta Lõnga-Mari igalt poolt ära ja talle meeldis väga! loveshower Nüüd ka lubatud pilt.

Ise pole suurt millegagi hakkama saanud. Ma mõtlen käsitöörindel. Terve kuu on möödunud nagu pullil corridal, kelle nina ees punast rätikut vehitakse. Aga õnneks hakkas koolivaheaeg. Saab natuke puhata. Eks uuel veerandil uue hooga. Natuke väsitavaks muutub korraga beebikoolis, teises klassis ja seitsmendas klassis käia. Eriti viimases. Nagu lugupeetud klassijuhataja kommenteeris “puberteet on katuse täiega sõitma pannud”.
icj7

Täna oli meil kohalikus rahvamajas järjekordne Tiffany vitraaži meisterdamine. Ise ma ei käinud, kuna olin joogatrennist kaunis väsinud. Aga järelkasv käis. Ma pean tõdema, et esimest korda tuli neil miskit tõeliselt ilusat ja korralikku välja. Eks harjutamine tee meistriks. 🙂


See on mu poja tehtud vitraaž aknale. Vaja veel mingid aasad külge tinutada, et saaks aknale riputada.


Ja see on mu vanema tütre tehtud taskupeegel.

Mulle igatahes meeldis!

1 2