Talvetibu rõõmunurk

Vahepeal on valminud:
Sniffi algatatud koostegemisest saadud mustri järgi
Pojale kiirelt üks Nagu pildilt näha, siis poeglaps ise ei olnud sugugi rahul, et talle sooja ilmaga mingi villane asi selga tõmmati.
Ja Koduperenaise kampsunitest kudusin punase

Talvetibu rõõmunurk

Tegime hullu tembu ja kolisime kogu perega Austraaliasse. Möödunud nelja kuuga oleme end ilusti sisse seadnud ja isegi oma kastid asjadega kätte saanud. Kastidest tulid muu kraami hulgas välja ka mõned käsitöövidinad, mida siis kohe õhinal näppima kukkusin. Eks mul see tempo on kole aeglane, aga mis sellest, seda tähtsamad need käsitööhetked on. Ja kui siis veel teie imeilusaid valminud meisterdusi vaatan, siis juba motivatsioonist puudu ei tule!!

Aga et pilte oleks mõnusam blogisse panna, siis kolisin ka oma käsitööblogi uude kohta . Seal on uuema tööna mu eile valminud tikitud kaelkirjakulaps.
Aga kommentaariks veel blogi kohta, Blogspot ise ei olegi nii mõnus koht piltide panemiseks, aga leidsin mingi jupatsi nimega Windows Live Writer ja sellega annab oma blogisse postitusi lisada ja muuta väga mugavalt. Kahjuks isetegija blogisid mitte, nii mul siis tuligi kolida.

Talvetibu rõõmunurk

”Lehmamütsi” jaoks sai 3 tokki lõnga ostetud – roosa, valge ja must. Mõtlesin, et kasutan siis lõngajäägid ka ära ja teen väikesele mehele ka vissu pähe.
Õlasall kohe mitte kuidagi ei taha edeneda 9zga Koon mohääriga kolmnurkset “linnusilma” mustriga õlakat, aga kombinatsioon need vardad-see lõng-see muster ei ole just kõige kiiremini ja kergemalt edenev. Muster kordub iga nelja rea tagant, seega pean alati nii kuduma, et lõpetan neljanda mustrireaga, muidu ei tea hiljem kus järg on. Eks sall on nüüd ülevalt päris lai ka, rea kudumiseks läheb rohkem aega, siis ongi tunne, et ei edene kuidagimoodi (aga teise lõngatoki võtsin juba kasutusele).

Talvetibu rõõmunurk

Tundub, et sellest pooleliolevast õlasallist saab üks väga pikaajaline projekt swi6
Mõni aeg tagasi marssis meie kallis moe- ja trenditeadlik teismeline noormees tuppa ja nõudis käpikuid. Et käed pidid külmetama. Eks siis kudusin kiirelt ühed. Tuli juba igasugu ägedaid ja noortepäraseid ideid käpikute osas, aga las nad jäävad praegu ootele.
Järgmisena esitati tellimus lehmamütsile, mille Isetegija õpitoast kunagi ette näitasin. Eks endal oli ka huvi nii suur, et kukkusin kohe äsama. Sain valmis kah. Kuigi pean tunnistama, et üles harutasin ka ja päris mitu korda, sest selle õpitoa õpetuse järgi hakkas mütsi pealagi muudkui lokkima. Leidsin siis riiulist mütsiraamatu ja sealt ühe õpetuse meestemütsi tegemiseks. Oli kõvasti abiks.
Siis kurtis jälle neiutirts, et kaelal on külm. Mis siis ikka, emme haaras kohe vardad pihku ja valmis ta saigi.
No ja takkatipuks sattusin korraks netis kolama ja leidsin lõvi kudumise . Me oleme ju teada kui lõvide perekond, kuidas ma siis lõvi ei koo! Loomulikult ei suutnud ma selle vahva eluka tegemist edasi lükata…

Talvetibu rõõmunurk

Näedsa! Ei läinud aastatki kui jälle tagasi olen icj7

Tervist siis!
Õigus oli neil inimestel, kes naljatamisi ennustasid, et jõmmi kõrvalt enam üldse aega ei jää käsitöö jaoks. Tõepoolest – tegemist on asjaliku punnkõhuga, kes siiamaani keskmiselt iga kahe tunni tagant süüa nõuab. Tüdrukuga oli ses mõttes ikka hoopis teine lugu, 4-5 tunniga, kui titt magab, annab ju nii mõndagi ette võtta. Seekord siis on niimoodi. Aga see-eest on ta ju maailma kõige vahvam! Nad kõik on!!

Õnneks on nüüdseks poja piisavalt “tegija” ja leiab kohati päris tükiks ajaks hea tegevuse ja siis emme laseb näppudel kiiresti käia. Meil on veel issiga ka tohutult vedanud, on ikka päris Issi, tegeleb pojaga palju ja sealt kukub jälle emmele mõningaid käsitöö-hetki.

Suvel sai lõpuks lõpetatud lillesall, mida LillySmuuli vahval eestvedamisel koos teistega õige ammu sai alustatud. Eks osad olidki juba valmis, tuli vaid lilled salli külge õmmelda. Esialgu pole sall väga suurt kasutust leidnud, aga huvitav oli seda ideed teostada.

Juulis olid selle aasta 10 ilusat sooja suvepäeva, eks ma siis tormasin kohe poodi, tõin lõnga ja hakkasin neiule ilusat suvetoppi heegeldama. Kahjuks jäin ma hirmus haigeks (leidsin ikka aja!) ja selle suure väsimusega ei jaksanud midagi teha. Nii jäigi top poolikuks ja kui selle täna pildistamise jaoks välja otsisin, tuli välja, et tüdruk on sellest kohe kohe välja kasvamas. Tuleb siis hoopis üles harutada ja lõnga jaoks uus plaan teha. Praegu aga alustasin suure kolmnurkse õlasalli kudumist.

Pulmakingiks kallitele sõpradele sai kootud südamekujuline armunute kinnas. Saksakeelse õpetuse leidsin , mille püüdsin siis sõnastike abiga ära .
Kiiresti valmisid ka tulevaste maailmakodanike pisikesed papud. Roosad papud tegin õpetuse järgi, mis on kirjas . Et papusid veidi “elavamaks” muuta, ääristasin punase heegelniidiga ja õmblesin peale heegeldatud roosiõie. Kuna need papud tulid vastsündinu jaoks selgelt liiga suured, siis kudusin väikeste muudatustega veel oranzid papud.

Talvetibu rõõmunurk

Sain Silver Belle valmis! Läks ikkagi kauem kui ma arvasin, poisiklutt jõudis mu kõhu nii suureks kasvatada, et hõlmad jäävad eest irvakile 😀 Samas on tähtaeg kohe käes ka ja peale sünnitust ongi hea oma lotendavat kõhtu selle kampsikuga varjata. Muidu on väga armas ja soe kamps, ainult varrukad on liiga laiad. Eks ma mõtlen järgi, kas teen nendega midagi või mitte.
Kudusin 3,5 varrastega ja kulus 15 tokki Novita Helena lõnga (suht raske kampsun on).

Talvetibu rõõmunurk

Septembri kuu hakkab lõppema. Tegin siis kiiresti veel paar klõpsu, et vahepeal valminud tööd netti saaks riputatud. Huvitav lugu küll – see pildistamine võtab veel kõige rohkem aega icj7
Kõigepealt valmis lapse südame-kampsun. Lõnga kulus vist 3 tokki ja oli mingi beebilõng, mis ammusest ajast korvipõhjas vedelemas. Vardad 4.5 – väga mõnus kududa, kiiresti edenes swi6

Järgmisena võtsin käsile selle TK: must ja valge asjakese. Mõte oli juba ammu olemas, lõngad ka. Ja niisuguse mõnuga polnud ma veel kudunud. Kulus 2 tokki Helena lõnga ja nr 5 vardad ja asi edenes meeletu kiirusega. Põhimõtteliselt oli kahe õhtuga valmis! Ja täpselt see, mis vaja, õlad soojas ja ilus ka veel. Muster ja pisike selgitus on

Siis oli kord lapse seeliku käes. Nagu noored printsessid ikka – peab olema roosa ja keerutades hästi laiali minema. Ja ausalt öeldes jäin ise kohe päris rahule, sobib lapsele väga hästi ja keerutades läheb laiali küll ja veel. Kulus 5 tokki Novita Sofia lõnga ja kasutusel olid vardad nr 5.

Ja nüüd alustasin siis seda kauaoodatud Silver Belle kampsuni kudumist. Lõngaks jälle Helen, vardad 3.5 ja juba praeguseks on kulunud 3 tokki. Tuleb uue lõnga järele vudida.

Talvetibu rõõmunurk

Juhuu! Suur tänu Inksile, kelle blogist leidsin üliarmsa pontšo. See on minu esimene heegeldatud riideese ja nüüd see ongi valmis:

Esialgu jäi kaelaauk suureks, kippus õlgadelt maha kukkuma. Eks nikerdasin sinna siis paar ahenevat rida juurde, nüüd on paras. Kulus peaaegu üks tokk Novita Nalle color lõnga (narmaid ma arvatavasti ei teegi, selle võrra kulus ka vähem lõnga), heegelnõel 3,5.
Aga lapse tikkimishuvi nakatas mind ka! Panin padavai poodi ja ostsin alustuseks paar komplekti… ikka peab mitu asja korraga käsil olema, saavad veel liiga ruttu valmis 😆

Talvetibu rõõmunurk

Eile käisin juuksuris. Poolpikad juuksed on mul juba päris pikalt olnud, juuksevärviks enamasti blond. Kord aastas olen piisavalt ära tüdinenud ja ennast säravpunaseks värvinud. Kahjuks tuhmub punase värvi sära päris kiiresti. Seekord tahtsin midagi uut – lühemat ja triipe. Praegu olen kohe täitsa rahul 🙂 Soengut saab näha ja

Ja pealegi. Kogu selle aja sisustasin oma pontso heegeldamisega. Super!

1 2