Silpsolpsu käsitööpäevik

Müts

Siia blogisse satun ma järjest harvem. Mis ei tähenda muidugi, et ma teiste blogisid ei jälgiks ja foorumis ei käiks. Seda teen ma regulaarselt iga päev. Ainult et mu enda tegemised on nüüd rohkem teistes blogides. Paberitöödega on huvilised kindlasti kaudu kursis ja teiste väheste käsitööde jaoks on mul blogi.

Pildile klikates jõuadki mütsi valmimise looni:


myts

Müts on valminud Isetegija kooskudumise raames.

Silpsolpsu käsitööpäevik

Üks väike kotike

Nonii, vaevalt pool kuud on möödunud eelmisest postitusest ja mu elu on täiesti muutunud. Nagu ma eelmisel korral kirjutasin, on möödunud aasta õmblejana töötamisest. Siis ma veel ei teadnud, et oma järgmist ehk käesolevat postitust kirjutan taas õmblejana! 🙂 See otsus sündis väga kiiresti, peaaegu et üleöö. Vahepeal oli “akadeemiline” hingetõmbamise aasta, mille veetsin suures osas . Peale 17-aastast õmblejaametit oli hädasti vaja akusid laadida. Lubasin küll mitte enam õmblejaks hakata, aga pole midagi parata – see on üks väheseid asju, mida ma tõesti oskan teha! Uus töö on mulle siiski uus väljakutse – nüüd olen otsaga mööblitööstuses. Ja mis peamine – väga rahul ja õnnelik!

Enne tööleasumist jõudsin veel õmmelda sõbrannale sünnipäevaks ühe kotikese, mida võib kasutada nii kosmeetikakotina kui ka igasuguste käsitöövidinate hoimiseks ja transportimiseks. Idee sain ja õpetuse ka sealtkaudu.


Kotike

Kotike seest

Kotike kaardiga


Viimasel pildil kingitus koos kaardiga.

Silpsolpsu käsitööpäevik

Kott

Oma eelmisest töökohast õmblejana on möödunud üle aasta. Vahepeal ma ei tahtnud õmblusmasinat näha ega midagi õmblemisest kuuldagi. Mõned parandused ja möödapääsmatud õmblused ikka tegin, aga suure sundimise peale. Kuni lõpuks ei suutnud enam oma kulunud ja narmendavat kotti vaadata. Õmblesin oma eelmise koti 3 aastat tagasi.

Nüüd olin valmis õmblusmasinalt tolmu maha lööma ja tegudele asuma. Aga missugust kotti teha? Kaalusin mitmeid variante. Esiteks printisin välja ühe lõike, aga lõpuks loobusin, kuna ei leidnud kodunt sobivat kangast selle jaoks. Kott tundus minu jaoks liiga väike ka. Teiseks kaalusin varianti triibukangast – sellist nagu Sirtsuk teeb. Nagu näiteks . Ükskord ma teen selle ära ka. Seekord aga langes valik kulleri/postiljonikoti kasuks. Olin juba ammu mõelnud, et teeks sellise pikema sangaga koti, mida saab kanda nii tavaliselt üle õla kui ka postiljoni moodi üle rinna. Mul on ju see häda, et ükski kott ei püsi õla peal, õlad nõnda längus.

Tasuta lõikelehti jagati eelmise aasta Mardilaadal. Otsisin selle üles ja asusin tegudele. Kangas, nagu öeldud, kodustest varudest, õmblusvabriku jääkidest pärit. Kangas on huvitav. Taga liimiriie ja läbi tepitud. Ei tea küll, milleks seda kasutati. Meie vabrikus sellest igatahes ei õmmeldud. Veel läksid käiku mööblitööstuse jäägid. Sain kunagi sellist kaetud porolooni taolist materjali mõned tükid.


Koti materjal

Vahematerjali teppisin pealmise riidega kokku. Kuna kangas oli juba eelnevalt tepitud, siis õmblesin õmblusjooni mööda, aga üle ruudu. Algul proovisin küll tihedalt teppida, aga liiga madratsi mulje jättis, harutasin üles. Koti sisse sai punane triibuline kangas, selle liimisin ka liimiriidele, kuna tundus liiga lörts. Samast kangast said ka nöörkandid. Kandi sisse jällegi otsisin, mida panna. Siis leidsin ühe jämeda puuvillase köiejupi, mille harutasin kolmeks osaks ja õmblesin punase kanga vahele.

Koti sisse tegin ühele poole lukuga tasku ja teisele poole tavalise pealeõmmeldud tasku, mille ühes otsas on ka koht mobiilile.


Kott

Kott


Koti ja voodri vahele lõikasin vanast ärakulunud lõikematist tugeva põhja. Kinnitasin selle neetidega, aga kuna needid on pisikesed ja nõrgad, siis on karta, et pean varsti need tugevamate vastu vahetama. Eks aja jooksul selgub, kas tuleb remonditöö ette võtta.

Kott

Kinnituseks magnetkinnis. Selle oleks võinud veidi allapoole panna. Hästi natuke.

Kott

Viimasel hetkel, kui klapp oli juba valmis, mõtlesin, et peaks ikka klapi peale ka ühe tasku tekitama, kuhu oleks hea kiiresti ilma kotti avamata bussipiletit või võtit pista.

Kott

Ja selline ta siis saigi. Esimene käik on ka linna peal ära tehtud ja kott testitud. Eks pikaajalisel kandmisel tulevad need vead välja, mis oleks võinud teisiti olla. Aga praegu olen rahul. Põhiline, et kott on tugev, mitte mingi lötakas. Ja piisavalt mahukas, sest mul peab ju pool elu alati kaasas olema! 🙂

Kott

Koti mõõdud on ca 37×26 cm, põhi 9 cm, sang 108 cm.

1 2 3 60