Ruta käsitööd

Head sõbrad!

Olen Isetegijas oma tegemisi jaganud juba ligi seitse aastat. Mitte, et mulle siin ei meeldiks, aga jõudis kätte aeg muudatusteks. Kolimiseks.
Nüüdseks saab minu tegemisi jälgida siin: http://vivrutdesigns.blogspot.com/
Olen rõõmus kui eksite edaspidi vahel mulle ka sinna külla.

Minu sügav kummardus Isetegija.net usinale tiimile ja suured tänud võimaldamaks siin oma tegemistest nii mitme aasta vältel aru anda. Jään Isetegija külaliseks kinldasti edasi.

* * *

Praegu ootab blogimist niipalju uut materjali, aga enda kättevõtmine on see kõige raskem töö.
Väikseks piilumiseks ühed kindad, millest plaan kohe varsti kirjutada lisaks uues blogis presenteeritud sallile.

From Käsitöö 2013

Mina ja sõrmkindad. Sellest anekdoodist siis järgmine kord juba uues kohas.

Nägemiseni!

Ruta käsitööd

Enne kui see eelmisena presenteeritud peenvillane rätt üldse varrastelegi läks valmis mu veripunane peen meriinosall.

From Käsitöö 2013

Lõng jäi silma W&W poes ja koheselt oli selge, et poodi ma seda jätta ei saa. Lõng on 2/30 , seega veidi peenem kui mu tavaliselt kootud 2/28. Tulemus on väga hõrk ja pehme ja õrn.
Muster igavalt vana hea Silvia. Küll imeväikeste mugandustega.

From Käsitöö 2013

Äärepitsi mustri leidsin ühest netiavarustest silma jäänud albumist. Kust ma ta täpselt leidsin, mitte ei mäleta enam.

From Käsitöö 2013
From Käsitöö 2013

Nurgad ikka nii nagu ma ikka nurki teen. Meeldib just nii. Et muster keerab, ei mingit krookimist.

From Käsitöö 2013

Õige punane värv jääb ikka fotoobjektiivi vahendusel tabamata. Mitte ei tule see õige kraftine värv esile. Aga võin öelda, et ta on ikka nii punane kui üks punane üldse olla saab!
Punase kleidi ja punaste kingadega peaks killer-looki saama küll.

From Käsitöö 2013
From Käsitöö 2013

Ruta käsitööd

Tänu Sokikese heale vihjele oskan ma taaskord oma pildialbumis opereerida. Suured tänud Sulle veelkord Sokike! Ei ole mina nõus vanadest harjumustest loobuma.

Niisiis räägin selle aastanumbri sees valminud väheke etnohõngulisemast Haapsalu rätist. Ta polnud küll selle aasta esimene, aga valmis enamvähem Vabariigi aastapäevaks, seega väärib esmalt mainimist.

From Käsitöö 2013

Lõng taaskord Reesilt pärit peenvillane. Kulu ei oskagi öelda – sest käiku läks eelmise toki jääk ja uuest tokist pea pool? Peent kaalu ei ole, et saaks järgi uurida.
Muster mugandatud mutatsioon Haapsalu rätiraamatust. Silmad unustasin JÄLLE kahekordsega luua! Niiet algäär sellevõrra lahjem. Vardad ikka mu kolmesed lemmikbambused, millest üks on armsalt krobeline. Kududa ei sega, aga mõnusalt “oma” tunne tekib.

Äär sinder jäi jah veidi lahja. Vaatan teist ja mõtlen, et heegeldaks või üle!

From Käsitöö 2013

Alati on alustamistuhin nii sees, et lood need seitse kilomeetrit silmi ära ja kui oled juba kasvõi kolm rida sinna peale kudunud, siis ei mina enam uuesti tegema ei hakka. Sest endiselt on minu jaoks kudumise juures ikkagi kõige vastikumad etapid silmade loomine ja kokkuõmblemine. Mõlemat kahte tegevust katsun miinimumini viia. (kampsuneid koon viimasel ajal ülevalt alla, ringiratast, ilma ühegi õmbluseta)

Poorti mustrimotiivi aitas minu nägemusel veidike etnolisemaks muuta mõningate mummude ümbermängimine.

From Käsitöö 2013

Ka “torbikutel” jätsin “varred” ära. Mulle nii meeldib rohkem.

From Käsitöö 2013

Kust ma põhiosa mustri võtsin enam ei mäletagi, aga see nii tavaline muster, et ilmselt jookseb igast kudumisraamatust läbi.

Aga väga klassikaline ja etnoline ta sai ning jääb ikka mulle endale. Mul neid salle-rätte vist juba 15 ringis, aga ühtegi ei raatsi ära anda. Sest iga riietuse juurde peab olema valida igat tooni salli-rätti. Ja sobivad nad ju nii talvel kui suvel. Ja kuna viimast aastaaega meil enam ilmselt kunagi ei tule ega ole, siis teen aga aina villasemaid ja hää soe olla.

From Käsitöö 2013
From Käsitöö 2013

Praegu selle sama lõnga jäägid vardal, millest tuleb siis sall suurusega “täpselt niipalju kui lõnga oli”. Enne aga on vaja tõsta ööpäevas olevate tundide arvu. Riigikogus läheb see seaduseelnõu järgmisele lugemisele. Kui jõustub, siis saavad mu kampsunid, õmblustööd, ehted ja uued sallid ka kõik valmis.

Ruta käsitööd

Kuna vana Picasaweb on Google+ks muutudes kaotanud taas kõik võimalused ja ma pean piltide lisamiseks hakkama JÄLLE uut jalgratast leiutama, siis ma ei saa postitust enne lisada kui ma läbin järgmised Google+ kasutamise kursused.

Praegu vaid selline vaade mu viimasest Haapsalu rätist.
Ilma pildi sättimiseta, suuruse määramiseta…nii nagu ta tuleb.
Paremini ei oska.

Viha, mis mind praegu sellepärast taas valdab, ei hakka ma siinkohal väljendama…

Ruta käsitööd

Sellest on nüüdseks vist juba kaks kui mitte kolm aastat kui ma lunastasin Lianni poest allahindluse ajal ühe äärmiselt luksusliku meriino-siidiseguse vanaroosa lõnga.
See oli mu üks esimesi väga kalli lõnga oste. Tänaseks seda enam muidugi ei toodeta-tooda-tarnita. Vist oli nimega Sulka või hoopis Tupa…?
Noh igastahes sai sellest üsna kohe kampsun, mida ma tänaseks olengi vist juba mitu aastat kandnud. Pildile ta lihtsalt ei saanud. Ei saanud hästi ka nüüd, sest kaadrid on kohutavad. Aga kroonika mõttes paneks ka sellest kudumist siiski märgi maha.
Pilte tegi mu seitmene tütar, kellele pole selle töö osas küll midagi ette heita. Pildid on halvad kahel muul põhjusel – haige ja loppis modell ning halb valgus.
Kuid nüüd kampsunist.

From Käsitöö 2012

Nagu näha on kampsun suurest kandmisest juba kõvasti topiliseks tõmmanud ja eks ta juba ka oma vormi kaotanud. Pole kahjuks nii, et kallis ja hea lõng ka kaua ilus oleks. Aga kuidagi armas on ta mulle sellegipoolest.
See oli just see aeg, kus ma ühest Dropsi mudelist sain lehtede kudumise vaimustuse ja siis ma nuputasin nendest lehtedest sellise mustri ja sellise mudeli.
Õlajooned vajusid muidugi laiali ja varrukate külgeõmblused on endiselt koledad. Aga mul on ainult üle 20 aasta kudujakogemust, seega algaja asi.

From Käsitöö 2012

Nööbidki on kogu sellel kupatusel juba teine komplekt ees. Algselt olid sama värvi ilusad teokarbikojad. Aga need astusid lapsed kildudeks. Justnimelt astusid. Vaja oli mu kampsun maha visata ja siis sellest üle trampida. Sellele õrn teokarp vastu ei pidanud ja ma korjasin magamistoa põrandalt kilde. Isegi eest ära polnud vaja harutada, killud pudenesid ise õmbluste vahelt välja.
Kuigi oleks võinud uued teokarbid osta ja laste peale rohkem karjuda, aga ma läksin lihtsama vastupanu teed ja nüüd on seal ees paksud plastmassrattad. Ka kenakse pärlmutrise ilmega. Kuigi jah roosad pärlikojad olid ilusamad.

From Käsitöö 2012

Allääri armastan ma teha nüüd nii, et kaks korda kaks soonikule koon paar rida ripsi ette ja taha. Siis jääb soonik ripsi vahele ja on kuidagi…mmm…huvitavam.

From Käsitöö 2012

Kamps on lirakas ja topiline juba, aga mulle jube armas. Materjal on siiski pehme, missiis et mitte nii ilus enam. Ja soe on ta ka. Nii hea igale asjale peale visata. Ja vanuski mul juba sealmail, et roosad esemed võtavad garderoobis juhtimise üle.
Ning mis peamine – seda mudelit ei viksinud ma mitte kuskilt maha. Isegi ideed mitte. See kuidagi tuli mu juurde ja tekkis tegemise käigus. Päris 100% rahule muidugi ei jäänud, aga edaspidisesse pagasisse on jälle vigu millest õppida ja mida vältida.

From Käsitöö 2012

1 2 3 13