Liisa

Alustuseks, eelmise postituse kommenteerijatele, mütsi õpetuse leiab Ühtlasi on ta olemas ka Raineysisters’ , kuid sealt on mõistagi teda keeruline leida, kui just väga ei otsi.

Aga nüüd need lubatud kampsunid ja seelik. Alustan ikka algusest, ehk siis eelmise aasta juunist. Alustasin seeliku heegeldamist, ananassimustrilist ja puha nagu foorumis ka koostegemine on. Algul ei saanud kuidagi mustrit klappima, tuli liiga lai, liiga kiiresti laienev, siis jälle liiga kitsas jne. Harutasin, kuni sain klappima, aga siis enam ei viitsinud edasi teha. Lõpetasin ta siiski sama aasta oktoobris. Häbi tunnistadagi, et alles nüüd sain pildile. Tegelik värv on mõnevõrra tumedam. Mõistagi ma venitasin oma seeliku näitamisega nõnda kaua, et nüüd meil pea samasugused .
Tegemist klassikalise ananassimustriga, poole seeliku peal heegeldasin üle kahe mustrikorra veel ühe ananassi juurde, et seelik altpoolt laieneks. Tagasi mõeldes oleks selle ehk võinud tegematagi jätta, sest kohati on see kasvatamiskoht nähtav, viskab säärase mumpsu üles. Samas, ma ei tea, kas ta ilma kasvatamiseta oleks niiviisi kenasti langenud. Lõng GB Wolle Hanna Cable. Väga meeldis see lõng, kuigi jäik, aga selle eest kena läikega. Heegelnõel nr 2,5, lõngakulu 6 tokki.

Järgmiseks. Kuigi ostan igakord ajakirja Käsitöö numbri, on sealsed kudumid jäänud ikkagi välismaiste ajakirjade mustrite varju. Mitte sellepärast, et need välismaised paremad ja ilusamad oleksid, üldsegi mitte, lihtsalt harjumuste tõttu. Ühel õhtul võtsin oma Käsitöö ajakirjade kogu välja ja sirvisin neid, kuni silmasin täiesti vapustavat kampsun-jakki. Otsekohe mõtlesin, miks ma seda juba varem pole hakanud tegema. See kampsun meeldis mulle nii väga, et otsustasin isegi sama värvi kasuks, mis ajakirjas. (Tavaliselt valin alati mõne teise värvi. Täiesti teadlikult petan ennast niiviisi – mõtlen, et kui vähemalt värv on erinev, ei ole tegu lihtsalt sõna-sõnalise mustri kopeerimisega.) Ma polnud kunagi varem sellist jakitaolist kudumit valmistanud, seetõttu oli kudumine kiire ja põnev. Eriti meeldis mulle rullkandi kudumine – tegu on i-cordi kudumisega, lihtsalt kood iga silmuse üleskorjatud kampsuni ääresilmusega kokku. Geniaalne. Samuti oli mulle uus nii krae kui ka manseti kudumine.
Muster võetud ajakirjast Käsitöö, sügis 2007. Lõng Bergere de France Irland, kulu 13 tokki; kandi kudusin Steinbach Wolle Capriga. Vardad nr 5.
Tegin kampsuni veidi pikema kui ajakirjas antud, kuid oleks võinud teha veelgi paar cm pikemaks. Lisaks kudusin hõlmade ääred pärlkoeliseks.

Viimasena jutustan veel ühest kampsunist. Alustasin sellega kes-teab-kui-ammu. Tellisin Karoliine Hõbelõngast lõnga, aga tegin seda pigem värvi kui jämeduse järgi. Loomulikult tellisin liiga vähe ning kui tahtsin seda juurde tellida, polnud enam seda värvi. Ootasin ja ootasin, lõpuks kirjutasin sinna, siis veel ootasin ja ootasin, kuni lõpuks saabus soovitud värv. Lõngavalikuga astusin aga veidi ämbrisse. Lõng on iseenesest kena ja kõik, aga mitte selle mustri jaoks. Et saavutada õiget koetihedust, võtsin veidi peenemad vardad, kuid nüüd jäi kude veidi konarlikuks, kuidagi raskeks. Seda kampsunit oli mõnevõrra naljakas kududa, sest üksikuna ei meeldinud mulle mitte ükski muster, ometigi moodustasid nad kokku kena kampsuni. Lisaks oli seda väga põnev kududa, esihõlmad on kootud diagonaalselt. Alustad kolme silmusega ning kasvatad igal real mõlemasse silma ühe silma juurde, nii moodustub täisnurk. Üldse, selle mudeli kasvatamine-kahandamine oli põnev. Üldiselt olen kudumiga rahul, kuigi ta on “raskem” kui ma ette kujutasin, eriti varrukad. Aga nagu öeldud, ilmselt on see vale lõngavaliku tõttu.
Muster Lace Cardigan, autoriks Mary Lynn Patrick, avaldatud ajakirjas Vogue Knitting Spring/Summer 2007. Lõng Schachenmayr nomotta Laluca Cotton, kulu 14 tokki. Vardad nr 3,5.

Liisa

Eelmisel aastal vaatasin emadepäeva teki üle andmist ja mõtlesin, et kus ma küll olin, kui vastav teema foorumis välja hõigati. Kuigi mõtlesin, et ei osale tähtajalistes käsitööprojektides (koolis on ainult üks tähtaeg teise otsas, vaja neid siis veel vabatahtlikult juurde võtta), ei saanud ma seda koostegemist ometigi mööda lasta. Eelmise aasta tekk oli vapustav ning mul on hea meel sel aastal sellesse suurde tegemisse panustada. Pean ainult ennast veel kord korrale kutsuma ja lapid ka posti panema. Kui ma ei saa seda nädalavahetusel tehtud, siis võtan selle järgmise nädala südameasjaks. Igal juhul, siin nad on. Minu naturaalvalged lapikesed.

Järgmiseks näitan äsja lõpetatud kudumeid. Ma ei armasta üldiselt sokke ega kindaid kududa. Aasta lõpus aga palus sõbranna, et kooksin talle kindad. Selgus, et jube vahva on. Neid sõbranna kindaid ma pildile ei jõudnud püüda, küll aga said pildile sõrmikud, mis kohe endale kudusin. Teised isetehtud kindad elus, esimesed sõrmikud. Mustri valikul tuli abiks ikka Ravelry otsing. Jäin oma uute kinnastega väga rahule, muster on kena, tehtud sain nii enam-vähem vigadeta (minu puhul mõned vead lipsavad alati sisse) ning kindlasti mängib olulist rolli ka värv. Kinnaste juurde tegin ka mütsi, see muster oli juba varem silma jäänud. Lõngaks on Liannist ostestud Erica, paistis miskine läti lõng olevat. Müts varrastega 3,5 ning kindad 2,5 ja 3. Kinnaste mustri Ravelry link on , mustri autor on Pirita Hiltunen. Mütsi mustri autor on Susan Rainey ning muster on pärit tema eelviidatud blogist.

Tahaksin teile tegelikult nii väga veel kaht kampsikut ning üht seelikut näidata ning kuigi nende valmimisest on juba omajagu möödas, ei ole ma neid endiselt pildile püüdnud. Varsti varsti näitan ka neid, edevus ei luba muudmoodi 😳

Liisa

Kuigi blogisse kirjutamisest on juba omajagu aega möödas, ei ole ma terve selle aja päris niisama istunud. Lisan nüüd siis siia järjest projekte, mis vahepeal valminud on ja mis lõpuks ometi ka pildile jõudsid. Käsitööd ma võin teha küll, aga pildistada kuidagi ei jaksa õigel ajal, kui oleks valgust ja värvi ja kõike. Aga mis seal ikka, eks 🙂

Teen siis mingilt poolt algust.

1. Palmikutega kampsun, mida alustasin juba mitu aastat tagasi. Aga nagu ikka sai lõng otsa ja poest polnud õiget saada jne. Siis lõpuks küsisin lahketelt Isetegijatelt nõu ja nemad juhatasid mind kõige loogilisema lahendusi – Karoliine Hõbelõngas oli see lõng täitsa saadaval.

Lõng – Novita 7-veljestä isoveli
vardad nr 5
palmik pärit ühest Käsitöö numbrist

2. Selle suve kõige suurem töö – kootud seelik. Muster või õigupoolest idee on pärit Kuna tegin nõutust peenemate varrastega, otsisin Reimanni raamatust “Pitsilised koekirjad” samasuguse mustri, mis oli tehtud suurema silmade arvuga ja kudusin selle seelikusse. Lõnga polnud varem kasutanud, Liannis jäi see silma vahvate träpsude tõttu ja kududes olin ka sellega väga rahul.

Lõng – Edita Glamour, ilus samblaroheline läikivate träpsukestega
vardad nr 3,5

Suvel oli see seelik mulle väga hea sõbranna. Samas leidsin ka kaks miinust – seelik on suur ja lehviv ja kipub kinni jääma igale poole ning pitsilise koe tõttu kannab ise ka hea meelega igasugust oksarisu kaasas. Et kui vahepeal murumättale istusin, siis pärast nokkisin tükk aega oksi ja lehti välja.


3. Hõikasin juba ammuammu välja, et tahan sellest koostegemisest osa võtta. Ja üsna ammu tegin tegelikult valmis ka – äärepits pluusile. Pluus mulle iseenesest meeldib, kuigi äärepits on veidi niruvõitu. Osalt võib-olla ka sellepärast, et pluus nüüd mitu korda pesumasinas käinud on. Nüüd on muidugi veel eriti halvasti, tilgutasin pluusile killuke punast veini, mis teadupärast valge kangaga ülse sõber ei ole. Mis tähendab, et veel veidi heegeldamist (ehk pleki peitmist) ja siis saab ehk pluus uuesti kandmiskõlbulikuks. Kuna mul kuidagi ei õnnestunud pitsi pluusile külge heegeldada (jäi kuidagi viltu kiskuma), heegeldasin pitsi enne valmis ja siis õmblesin selle külge.


4. Järgmine koostegemine. Tuleb tunnistada, et kuigi pidime õmblema kleidi kevadeks või suveks, valmis minu oma alles augustikuus täpselt enne vihmaste ilmade algust. Nii et seda kleiti ma veel selga pole saanud. Muidu on kõik hästi, aga alumine äär kisub õmblusekohtade pealt veidike üles – pildi pealt külll näha ei ole, aga tegelikult tuleb seda pidevalt kohendada. Kangas pärit Abakhanist, nii kui nägin, ostsin ära ja alles hiljem mõtlesin, mida sellest teha võiks. Nii meeldis see rohekuubikuline kangas. Lõige on pärit selle aasta märtsi Burdast.

5. Viimasena. Joonistasin ühele lihtsale T-särgile kaks kiisut. Endale tulemus hirmsasti meeldib, kuigi kanda pole veel saanud, sest pilt veel triikimata on. Värvid ostetud Tiimarist, aga vastupidavuse kohta ei oska veel midagi öelda. Eks hiljem selgub 🙂

Ma siin isekeskis mõtlesin, et küllab mu blogi oleks täitsa mõistlik, kui ma suudaks asjad kohe pärast valmimist siia üles riputada. Praegu teen üle poole aasta postitusi ja külvan kõik näputöö korraga ekraanile. Ehk võtan end ühel päeval kokku 🙂

Praegu on tegelikult veel üht-teist pooleli. Esiteks üks pitskampsun Vogue Knittingust, mis ootab, kuni lõnga juurde tellitakse (otse loomulikult ostsin jälle vähem kui vaja). Ananassiseelik on tegelikult valmis, aga ootab veel voodrit. Käesoleval hetkel tegelen aga ajakirjas Käsitöö esitletud tviidkampsuniga. Ehk jõuavad needki kunagi minu blogisse 😆

Liisa

Lõpuks-lõpuks-lõpuks! Eile õhtul sai tehtud veel viimased kokkuheegeldused ja viimased pressimised ja nüüd siis tõesti lõpuks sai see pirakas asi valmis. Võinoh, ta ei olegi tegelikult nii väga pirakas, sai minu kiuste hoopiski 145x195cm, aga et mõlemale küljele veel viit sentimeetrit otsa saada (et oleks ilusad ümmargused numbrid) oleks pidanud heegeldama veel 27 lappi ja see käis ilmselgelt mul üle jõu.

Loomulikult on vahva, et selline projekt toimus ja et ma sellest osa võtaksin, aga ausalt öeldes läks see tekk vahepeal liiga paljuks. Tüütu oli kogu aeg sambaid heegeldada – lapidel pole mingisugust mustrit, lihtsalt üks sambarida teise peal ja kokku 165 lappi. Mingil hetkel hakkasin juba loobuma. Endal said lõngajäägid otsa ja siis oli nagu vabandus lõpetamiseks ka olemas. Et kui jääke kunagi aasta pärast juurde tekib, siis võib ehk jätkata. Aga teadagi, meil on siin foorumis vahvaid inimesi, kes alati abikäe ulatavad. Nii saatis mulle kiiresti kiiresti enda lõngajäägid. Nii läks minu vabandus lõpetamiseks aia taha, aga pean ausalt tunnistama, et ilma Reesi ja tema jääkide abita oleks see tekk lõpetamata jäänudki. ÜHest küljest muidugi poleks materjali olnud, teisest küljest tekkis nüüd selline uhkuse ja süü moment – teine nägi minu pärast vaeva ja mina ei viitsigi lõpuni heegeldada. Suur aitäh sulle, Rees, abi eest!

Tekki kutsun ise vaikimisi ruubikukuubikuks. Nagu näha, keskendusin värvidele ja arvasin, et igasugu lilled-liblikad saaksid nii värvikireva teki puhul üleliigseks. Tumedad jooned keskel ei ole mustad, need on tumepruunid. Ja pildi peal võib jääda mulje, et palju valgeid lappe, tegelikult on need valged, helekollased ja helerohelised, roosad ja lillad ja mida kõike veel. Ja kuigi ma olen hirmus rahul oma tekiga ja üldse selle koostegemisega, ei võtaks ma seda kohe üldse mitte uuesti ette. Käsitöö muutus mingil hetkel kohustusesarnaseks, aga neid on ilma käsitöötagi palju. Praegu ei taha üldse mingis tähtaegadega koostegemises osaleda, sest mõneks ajaks on nüüd tähtaegadeks küllalt (ja seda ütlen ma eksamiperioodi alguses :D). Nii jääb osalemata ahvatlevas teksaprojektis ja võib-olla veel mõneski (mitteametlikult on mul aga nii mõnigi teksamuutus plaanis :lol:.

Sellegipooles, hoolimata mu suurest vingumisest sain ma tekiga lõpule. JA selle eest suur tänu projektivedajale ja teistele tekitegijatele!

Pika jutu peale näitan pilte ka.

Liisa


Teisipäeva õhtul helistas isa, et mulle miskine imelik pakk tulnud, kiisupiltidega ja puha. Miskipärast lasin paki saata kodusele aadressile Põlvamaale, kuigi enamiku aja veedan Tartus. Igaljuhul ütles ta, et tuleb kolmapäeva hommikul Tartusse ja toob mulle paki ära. Kell kaheksa hommikul, mis minusuguse unekoti jaoks on väga vara (isegi siis, kui kella üheksaks tööle või loengusse pean minema). Igaljuhul sain ma paki ilustikenasti hommikul kätte ja oh seda vahvat üllatust. Ma vist olen varem isegi maininud, et mulle hirmsasti meeldivad lapitööd, aga endal ei jätku seda kannatust ja täpsust. Siis võtsingi sellest vahvast kiisudega pakist välja kena südametega liniku, pajalapid (oh kui rõõmsavärvilised!), lillekese ja märkmiku, millele olid õmmeldud kaaned. No ausalt, ma armusin kohe sellesse märkmikku.
Luuletus ise oli selline:

Pilved on krokodilli kujuga
ja päikegi rõõmsa tujuga,
kiired panevad krokodillitupsud naeratama-
oh küll on ilus see maailm.

Ja tuulgi tõuseb, tahab temagi naerda
ja päikest ja pilvi ja muudki veel kaeda
ja meregi kutsub ta sillerdama.

Meri järjest hoogsamalt, hoogsamalt tantsib
ja vihmgi kauem veel paigal ei passi.
Nii mängivad vahvasti lainetevahuga –
no on ikka ilus see maailm.

Lapsed nüüd jooksevad kiiruga õue
ja lasevad loodusel tungida põue.
Poriloigud on ju nii lõpmata toredad!

Oh, nii ilus on maailm.

Päike ja pilved, tuul meri ja vihm,
vikerkaarelgi põhust väljuda kihki
ning sukeldub läbi hallide krokodillitupsude.
Oh, küll on ilus on see maailm.

Kui seda mängu nüüd meie ka mõistaks,
me lõputult hõiskaks,
küll päeval, ööle,
et vaata kui kaunis on maailm!
Kuid meie,
me läheme tööle.

Ja muidugi pilte pakist!

Ja sellest vahvast märkmikust lähemalt

Selle vahva paki tegi mulle Mexu, suur suur aitäh sulle!

Enda pakist nii palju, et üritan selle esmaspäeval posti saada. Siin-seal killuke viimistlemist, aga peaaegu valmis.

Liisa

Sain jälle mõneks ajaks fotoka lähedusse ja mõtlesin, et viimane aeg siin oma töid näidata. Ega neid ausalt öeldes nii väga palju ei olegi, kõiki pisemaid asju muidugi ei mäleta ka.

Alustuseks siis sellest projektist. Valmis ta sai ikka päris ammu, kandnud pole aga siiamaani. Sai killuke liiga suur mulle, nüüd ilutseb aknalaual ja parastab mu üle igal hommikul. Tehtud mustast kangast ja tikkisin ahelipistes kollase-roosa-oranži-üleminekuga lõngaga jooned.

Peas näeb pilti siin

Teiseks, nüüd juba umbes kuu aega tagasi valmis roosa heegeldatud jakk. Mustrit jagas lahkesti ja tegelikult algne idee ka sealt pärit. Lõng jällegi Steinbach Wolle Capri, värv heleroosa ja heegelnõel nr 3. Lõngakulu ma ausalt öeldes täpselt ei mäletagi, ehk oli 11-12 tokki, see on siis umbes 600 grammi (see nüüd käis põhivärvi kohta). Nagu mul enda tehtud asjadega ikka kipub olema, päris rahul ikkagi ei ole. Tegin ta meelega alt üsna lühikese, tuleb välja aga, et sai pisut liiga lühike. Nüüd paistab kuidagi matsakas ja kandes peab ikkagi päris tihti kohendama. Samas, mis see väike kohendamine ikka, eksole.

Kolmandaks räägin lõpuks ka pisut oma lapitekist. Algne plaan oli, et teen teki lõngajääkidest. Seega ei hakanud mingit mustrit otsima, põhirõhk on ikkagi värvidel. Kõik lapikesed lihtsad ühekordsetest sammastest ruudud. Praeguseks täielikult valmis ainul 36 lappi, viimast ringi ootavad veel 42, kokku siis põhimõtteliselt 78. Aga nüüd said jäägid otsa! Plaanis oli 150 lappi ja nüüd ei teagi, mis edasi teha. “Jääke” nagu juurde osta eriti ei tahaks, sest neid tekib ju kogu aega nagunii juurde. Samas projekti ei tahaks ka pooleli jätta. Praegune plaan on selline, et teen olemasolevad lapid valmis, heegeldan kokku ja vaatan siis, mis edasi saab. Kui ühe lapi külg on umbes 12cm, siis 80 lapiga peaks saama teki mõõtudega 120X96 või midagi sinnakanti. Aga see pole päris see, mis alguses plaanis. Teisest küljest, neid jääke ju tekib alatasa juurde, siis võiks teinekord edasi teha, aga siis projekti lõpptähtaeg kindlasti juba möödas. Kusjuures ma poleks arvanudki, et need jäägid nii järsku otsa saavad (tehniliselt on mul neid muidugi veel, aga need materjali poolest ei taha kuidagi sobida), oli neid terve hunnik. Näitan siis lõpuks ka pildi olemasolevatest lappidest, ladusin nad värvide kaupa kenasti kuhjadesse.

Lõpuks veel sellest, mis parasjagu teoksil. Kõige suurem tegemine on üks kootud pikk roheline pikk seelik. Eks seda ole juba omajagu tehtud ka, aga kui altpoolt järjest laiemaks minna, lähevad need viimased ringid ikka kole pikaks. Lisaks on käsil projekt “Luuletus”. Aga sellest juba pikemalt mõni teine kord.

Liisa

Vanad võlad

Kõigepealt vahvat uut aastat kõikidele!

Aga taipasin, et mul enda päkapakist hoopis rääkimata. Nüüd, kui adressaat on paki kätte saanud, võin veidi lähemalt selgitada, miks just selline pakk. Minu paki sai Carolin55 ja ma loodan, et ta ei pahanda, kui näitan siin teile tema tehtud pilti. Pakis oli helesinine heegeldatud sall, kaelakett ja raamat “Apelsinitüdruk” (autor Jostein Gaarder). Lugesin foorumist, et Carolin55-le meeldib lugeda ja see oli esimene raamat, mis mulle pähe hüppas. Lugesin seda just ise ka hiljuti ja see tundus täpselt selline raamat, mida võiks kellelegi jõuludeks kinkida. Mõned raamatud on hästi ilusad, jutt lihtsalt on ilus ja soe, ja see raamat minu arvates kuulub just täpselt selliste hulka. Täiesti meelevaldselt liigitaksin ta selliste raamatute hulka, nagu on Saint-Exupery “Väike Prints” või näiteks Coelho “Alkeemik”. Ma väga loodan, et raamatu uus omanik leiab sealt samasuguse ilu, nagu leidsin mina.
Kogu pakist näeb pilti

Ja nüüd kirjandusest väheke eemale. Enne jõule rabasin nagu hull, aga kahjuks sain pilti tehtud vaid ühest asjast – nimelt heegeldatud kotist. TEhtud jällegi Steinbach Wolle Capri lõngast, täpset kulu ei mäletagi, ehk oli 2 tokki. Kott jäi jällegi ammu silma ja sealt leidsin ka viite mustrile. Kott valmis loengus heegeldades ning seeetõttu ka mõned muudatused. Esiteks ei teinud viimaseid ringe ega lisanud pärleid. Koti ülaosast ei suutnud ma mustrist samaaegselt õppejõudu kuulates aru saada, seetõttu lasin sealt oma suva järgi edasi. Lisasin roosa paela ja sangad tegin ka pisut teistsugused. SEda võin ka öelda, et koti saaja oli sellega väga rahul.

Liisa

Päkkapikkudest, jõuludest ja muustki

Alustan siis päkapikuprojektist. Sain paki! Ja väga ilusa paki veel. Pilti kahjuks näidata ei ole, pole lihtsalt juurdepääsu aparaadile. Pakis oli šokolaad, õmmeldud jõululinik, jõuluvanaküünal ja üks vahvavahva heidest ja lõngsat meisterdatud valge-kollane sall. See on just sedasorti sall, millega ma ise esialgu veel hakkama ei saaks. Pärast mõnigast harjutamist võib-olla, aga kuna see aeg eksole tuleb, et võiks hakata villaga ja kõige muuga proovima. Plaanis muidugi on.. Ja kusjuures, linik on ka täpselt selline, millega ma ise hakkama ei saaks. Kuna ma olen natuke selline rabakaraski moodi, siis täpsete kujundite väljalõikamine mul lihtsalt ei tule välja. Seetõttu ei ole lapitöö just mu kõige tugevam külg. Suur tänu sulle päkapikk! (tuntud ka kui Thea1, on mul õigus?)

Enda pikupakist ma veel ei räägi, sest saajalt pole mingit sõnumit. Posti panin esmaspäeva õhtul, nii et ei teagi, kas ta on paki kätte saanud või mitte.

Jõuludest siis. Nagu isetegijale kombeks, teen kingitused kõik ise. Ja mul on suur rõõm teatada, et suur osa nendest on valmis. Pildid.. ehk tulevad, ehk mitte. Üks klõps tegelikult on juba tehtud, aga ma natuke viivitan veel selle ülespanekuga. Varsti seletan ka põhjustest. Jõulueelse ajaga on alati see, et ei saa kududa/heegeldada seda, mis endale parasjagu kõige rohkem huvi pakub. PRaegu ongi nii, et jõuluprojektid natukene nagu venivad, sest mõtted hoopis mujal, aga kiusu pärast ei võta muid ka projekte ette, sest teised ju vaja enne valmis saada. JA siis need asjad valmivadki niiviisi tasapisi. Eks oma osa sellel venimisel ole koolilgi. Selleks aastaks sai see nüüd põhimõtteliselt läbi, loengud otsas, eile oli esimene (ja selle aasta viimane eksam), mis küll kõige paremini ei läinud ning järgmisel teisipäeval veel üks hirmus ülesanne vaja teha, ja siis on järgmised eksamid alles jaanuaris. JA sinna on ju niipalju aega. Kui see aeg kunagi kätte jõuab, siis oh kuida ma ennast kiruma hakkan, et varem õppimisega peale ei hakanud. Aga noh, nagu tudengimoto ütleb – küll jõuab!

Ja nüüd siis sellest, miks ma praegu ei hakka ka pilti postitama. Mingi kala on sees. Praegu on mul pildid siinsamas isetegija serveris, aga kas hakkab mul see maht täis saama või on miskit muud viga, siis pildid kaovad ära. See sama eelmise postitude Silver Belle pani kaks korda minema ja avastasin, et mõned muudki pildid on põgenenud. Ega siis midagi, teen konto kuskile mujale. MA kahtlusant, et siin sai ruum täis, kuigi ta midagi ei ütle selle kohta. Ja siis hiljem taastan vanad pildid ja ehk näitan mõningaid uusigi. Seniks head sagimist!

Liisa

Lõpuks ka minul valmis. Võttis aega, mis ta võttis (alustasin vist septembri lõpus sellega juba), aga valmis ta sai.

Lõngaks Bergere de France – Magic, vardad nr 5. Lõnga kohta nii palju, et jäi täitsa kenasti ja muidu oli kududa ka hea, aga vahepeal oli palmikuid pisut keeruline teha, sest lõngakihid kuidagi, ma ei oskagi öelda, et nõrgalt keerutatud või kuidas, kippus nagu pooleks minema see lõng (pikkupidi pooleks, kudusin läbi ainult pool silmust ja teine pool jäi sinna siis koledsti rippuma). Kui te nüüd saite aru. Silmuste arv oli mustris kõige väiksem, aga pikkused kudusin kõik keskmise suuruse järgi. See erinevus tuli lihtsalt pisut teistsugusest koetihedusest.

Nagu näha, ei teinud ma kraed. Mõtlesin algul teha krae asemel palmiku, nagu tegi . Oligi juba pool krae-palmikust valmis, kui järsku tuli mõte, et heegeldaks lihtsalt krae üle, niisiis tegingi krae asemel kolm kinnissilmuste rida. See pitsiline äär, mis sealt paistab, on muideks alumine pluus, see ei käi kampsuni juurde :). Muutsin ka varrukapalmiku suunda, alustasin teist varrukat lihtsalt mustri teisest poolest. Ma ei tea, miks see hea oli, aga miskipärast tundus, et nii on parem.

Mis siis valesti sai. Nagu foorumis ka juttu oli, sai kaelaauk pisut liiga suur. Oleks pidanud vähem silmuseid maha kuduma. Ülemine osa sai liiga kitsas, tahaks et see nn yoke oleks ikka rinna all mitte peal, nagu mustris ette nähtud. Püüdsin seda venitada ja lootsin, et ka peplum selle alla tõmbab, aga sellest jäi siiski väheks. Samas ei viitsinud üles ka harutada. Nüüd on ta mul paar päeva seljas olnud ning kampsi peab tegelikult ikka seljas kohendama päris tihti. Alumine osa hakkab nagu veel rohkem üles kerkima, et siis aeg-ajalt on ikkagi tegemist küll. Lisaks arvan, et pean ühe nööbi veel juurde panema, praegu see alumine osa lehvib ka kuidagi evbameeldivalt.

Aga tegelikult olen ma sellega rahul. Vahel läksin küll hirmus närvi, sest ei tulnud päris selline nagu lootsin, aga nägin kokkuvõttes liiga palju vaeva, et nüüd järsku pahanda.

Enda kaitsmiseks võin öelda, et see pole päris ainuke asi, millega vahepeal teinud olen. Vahepeal on valminud hunnik sünnipäeva- ja jõulukingitusi, aga kuna ma saan fotokat umbes kord kuus kasutada, siis on päris mitmed valminud asjad juba ära kingitud. Ja päris mitmed on muidugi veel varrastel ka.

Ahjaa, tegemist on ikkagi valge kampsikuga, aga selle päevavalgusega on nii nagu ta on.

Liisa

Vastuseks Tsunaamile ja Magratile, leidsin üles üle-eelmises postituses heegeldatud jaki õpetuse.
on sel leheküljel, minu jakk on keskmisest reast kohe esimene. Sel leheküljel on muidugi hulgaliselt igasuguseid heegeldatud ja kootud riiete õpetusi, mis te arvate, kaua mul aega läks, et nende hulgast üks konkreetne jakk välja valida :D.

Ise tegelen endiselt vapralt . Kuigi teen küll peaaegu iga päev, on kolme nädalaga valmis saanud vaid üks varrukas ja see yoke (mis ta eesti keeles peaks tähendama, passe?). Aga ega ma heida meelt 🙂

1 2 3