Meie pere isetegemised

Ja juba ongi käes uus aasta. Meie perele on jaanuar hästi tihe kuu, sest issil ja pojal sünnipäevad!

Pojale sai juba ammu lubatud rongi ja nüüd oma sünnipäevaks ta saigi selle omale! Lapse rõõm on ikka nii siiras ja siis väike “etteheide issile, et inimeste vagunit ei olegi või ja miks lülitist rong ise käima ei hakka 😀 Et kui issi juba oskab igasugu asju teha, siis lähevad soovid iga hetkega suuremaks.

Enda tegemistest – jaanuar läks kooliasjade peale ja nüüd on plaanis hakata ühte pontšot tegema. Sain juba detsembris ühe mustri ja nüüd tahaks katsetama hakata, eriti veel kuna pole nii suurt asja kunagi teinud. Esmalt vaja muidugi lõng ära osta 😉

Meie pere isetegemised

Kaunist vana-aastalõppu kõigile! Panen siia paar asja veel ülesse, millega oleme vahepeal hakkama saanud.
Detsmebris on mul mees pigem tubli olnud, kui ma ise, mis puudutab isetegemisi. Mina vaeva näinud oma kooliasjadega, mis selleks aastaks siis ühel pool, kuid varsti uue hooga.

Kingituseks ühele sõbrale läks veinipudelihoidja. Testimise tulemusel selgus, et sobib ideaalselt ka õllepudelitele.

Ja siis valmisid 2 nukumaja – meie tütrekesele natukese väiksem eksemplar ja teine tiba suurem, mis läks kingituseks tiba suuremale tüdrukule.

Majadest natukene rohkem pilte siin

Aga isetehtud asjad on ikka kohe teistsugused – näha rõõmu oma lapse silmades lihtsatest asjadest … see on lihtsalt midagi, mida ei saa edasi anda ja see tunne sulatab emme-issi südame.

Meie pere isetegemised

Vahepeal on palju aega mööda läinud ja üpriski kiire olnud, kuid siia on jäänud ka paar mõnusat asja, mis meenutavad, et isetehtud asjad on ikka lahedad.

Esiteks sai siis elus esimest korda elus katsetatud piparkoogimaja. Ütleme nii, et sain palju kogemusi, mis järgmine kord teisiti teha.

Ja siis vahepeal sai käidud ühes keraamika töötoas ja lõpptulemus on siin:

See on ikka täitsa uskumatu, et asi, mis esmapilgul tundub ikka tõeline käkk, võib lõpptulemusena välja tulla lausa ilus 😉

Meie pere isetegemised

Hakkan siis blogimisega pihta – ei ole seda varem teinud, aga kunagi peab ju esimene kord olema.

Viimane asi, millega ma hakkama sain oli heegeldatud kleidike oma tütrekesele. Päris esimesel korral see ei õnnestunud, kuna idee sündis mul peas ja mustrit ei olnud. Esimene katsetuse kingime hoopis väiksele täditütrele, kellel see loodetavasti ka paras on.

Teine variant on siin –

Saingi hakkama pildi lisamisega 😉 Tänud abistajatele 🙂

Panen siia ka paar viimast abikaasa tegemist – viimasel ajal kujunenud nii, et teeme lastele midagi. Aga nende silmadest tulev rõõm on ka kõige suurem.

häll siis meie tipski nukule.

ja garaaž poja autodele