Akna all

JÕUKALENDRI 7. LUUK
Kuusepuu ootuses…

Ühes väikeses kollases majas elas suur ja kirev kuid vägagi sõbralik seltskond. Erinevad pered said omavahel ütlemata hästi läbi ning elu oli rõõmus ja üksmeelne. Nii ka see kõnealune päev- tavaline aga samas ärevust täis. Jõuluettevalmistused olid tasapisi alanud ja ootus oli õhus.

Väiksemad tüdrukud mängisid pööningukorrusel tüdrukute toas. Ajasid juttu, vaatasid nukke, hüppasid ja kilkasid niisama. Vahele arutleti, mida Jõuluvana võiks neile kingiks tuua.

Kõrvalolevas poiste toas arutasid poisid, kuidas saab legoklotsidest kõige paremini lennuki kokku panna ja millised peavad jalgratta esi- ja tagatuled olema.

Siiliemand üritas magamistoas kõige pisemaid lõunauinakule sättida. See ei tahtnud aga kuidagi õnnestuda, sest siilipere keskmine poeg hüppas vallatult vanemate voodil, maandudes kord selili-kord kõhuli.

Köögis arutasid hirveemand ja hiire-emand, mida lõunasöögiks lauale panna.Ühtlasi kiitis hirveemand, et uus õhupuhasti tõmbab kiiresti ära ka vahel kõrbemaminevate pannkookide hõngu.

Hiirepreili üritas harjutada kooli jõulukontserdi jaoks oma klaveripala, mis talle veidi peavalu valmistas.

Elutoas üritas sõpruskonna meespere lahendada müstilist küsimust, kuhu hiireisa püksid kadunud on. Igaüks esitas oma kogemustele põhineva versiooni, kuid õiget lahendust ei paistnud kusagilt.

Vannitoas üritas shokolaadijäneseproua õpetada pere pisimat korralikult potil käima. Pisike jänku istus küll korralikult poti peal, kuid poti täitmine väga kiiresti ei läinud.

Oravaemand kuulatas hoolega, kas tema pesumasin on pesutsükli lõpetanud ja saaks pesu õue kuivama viia.

Kõrvalolevas väikeses külalistetoas arutasid hiireneiu, hirvepoiss ja väike shokolaadijänku, kas minna kohe õue kelgutama või oodata lõunasööki ning alles peale seda õueriided selga toppida.

Nüüd olid aga majas lisaks muule sagimisele veel ka jõulueelset siblimist. Sest oli lootus, et kui hiireisa oma püksid üles leiab, lähevad perepead lõpuks ometi metsa ja kuusepuu saab enne jõululaupäeva koju toodud.

Kogu see sõbralik pere elab meie tüdrukute toas. Suvel valminud uues majas. Arhitektiks oli emme ja ehitusmeheks issi. Sisekujunduse, tapeetimise ja põrandate lakkimise eest vastutas emme. Ühe vaiba kudus Joosep, paar tegi emme. Kööki valmistasime lauanõud ja mõned miniatuursed köögiviljad koos tüdrukutega. Alumine- keldrikorrus, on tehtud selleks, et sinna on hea ladustada mängimiseks vajalikke asju.

Kui suhteliselt suuremahuline majake oli valmis, vaatas Pauliine maja ja tõdes: „Oleks võinud kohe veel suurema maja teha“. Nüüd, kui tüdrukute kõik Sylvania sarja loomapered seal usinasti toimetavad, tundub vahel tõesti, et äkki oleks võinud maja veel suurem olla. Aga samas, piisab ka sellest.

Praegu peame sisekujundusele keskenduma. Seinad said juba suvel tapeeditud. Õnnestus saada üks tapeedikataloog ja sealt sai ilusaid tapeete, mille tüdrukutega seina kleepisime.Mööbel on enamaltjaolt olemas, see oli mul millalgi mingist kadunud postimüügifirmast soodushinnaga ostetud. Plastikust küll aga… selle eest saab vetsupostist voolava vee häält kuulda. Samamoodi ka pesumasina ja nõudepesumasina häält. Ja vannitoa tuled peegli kõrval käivad põlema, kui patareid on täis. Ja tolmuimeja uriseb….Nii et mööbli poolest on enamvähem.

Puudu on veel mõned kardinad ja vaibad aga… küll jõuab. Jõulupühad ju ees. Siis jõuab heegeldada-õmmelda. Praegu keskendume jõuluettevalmistustele. Nii oma kui nukukodus.

Äkki leiame millalgi hiireisa püksid ka üles ja siis saab kuusepuu tuppa tuua.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.