AIAIA käsitööpäevik

Värvispektri DETSEMBRIKUU PUNA-ROHELINE – see oli lihtne! Mitu eelmist kuud tundus ikka ”pole minu värv, keeruline värv…” – hakkasin juba mõtlema, et viga minus, kui ükski värv ei tundu sobiv. Aga detsember on tõesti imelihtne! See johtub muidugi mu jõuluarmastusest, eriti armastan just seda klassikalist versiooni, punast ja rohelist ja kuldset ja vanu jõululaule ja verivorsti ja hapukapsast ja piparkooke. Mõnus!

Lastetoa värviskaala näeb normaalolekus välja umbes See aasta tekis mul vajadus see jõulunäoliseks muuta. Kardinariie on superarmas, klassikalised päkapikud, ja päkapikuruutude tumesinine taust on läbipaistev, nii et valgus (akna külge kinnitatud jõulutuled) kumab kenasti läbi. Pildile seda püüda ma muidugi eriti ei oska. Seepärast pidin alaserva tegema kandiga, et neist ruutudest oleks ka õmblusvaru inetuna läbi paistnud.

Voodikateteks lihtsalt tumeroheline fliis (kiireim variant), aga jõulusemad padjad peab küll saama. Ühe jõudsin valmis, teine pooleli (lapid õmmeldud), aga hetkel ei jõua lõpuni teha.

Ja sellega ongi kogu aasta kestnud Värvispektri projet minu jaoks läbi! Auga läbi, tegemata ei jäänud ükski kuu, ja lausa üle nurga kah ühtegi ei teinud. Ainus väike plekike on jaanuar, mille küll lõpetasin veebruari viimaseks päevaks ja isegi hõikasin foorumis maha, aga kogemata vale kuu all pildi panin alles märtsi esimesel päeval ja seega ametlikult hilinesin. Aga olen otsustanud selle väikse möödalaskmise ära unustada. 😀

Teine TK projekt – PIPARKOOGIMAJA. See oli kah palju lihtsam, kui ootasin! Pole iial varem teinud, ja kujutlesin seda kui midagi väga keerulist ja aega nõudvat. Aga kui lapsed tegid piparkooke, siis lõikasin 10×15 cm fotopaberi järgi mõned ehitusdetailid valmis. Teine päev, kui lapsed piparkooke glasuurisid, kaunistasin mina oma majatükid. Kolmandal päeval hakkas Aaron kauplema, et liimiksin kokku. Seegi osutus väga hõlpsaks (pannil sulatasin suhkrut, kastsin tükkide servad sisse, endale põletustraumat ei tekitanud, kokku jäi kah imekiiresti). Kolmel päeval kokku läks majakese püstitamisele aega alla tunni ja sellega seonduvad mõtted olid eranditult positiivsed – no miks ma ometi olen alati kartnud piparkoogimaja tegemsit! Aknaruudud on sulatatud Mynthonid, majas põleb küünal (elektri!), aga akendest kumav valgus ei jää muidugi taas pildile.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.