AIAIA käsitööpäevik

Mul on õde. Õel oli seelik. Vist umbes 4-5 aastat vana linane pikk valge seelik. Õde on keskkonnasõbralik ja taaskasutusest teadlik inimene. Ja talle meeldis oma seeliku ülemine äär, ehk nii 10-15cm ulatuses. Sellest allapoole aga oli asi täiesti valesti. Liiga pikk. Puusast liiga lai. Ja värv kah veel vale. Ja kuna õmblemine on tiba enam minu rida, kui õe oma (või ta lihtsalt pole eneses seda soont veel avastanud, sest 2 aastat tagasi ta arvas ka, et ei oska kududa, aga see fakt on ammu ümber lükatud), siis see osa seeliku modifitseerimises jäi minule.
Image Hosted by ImageShack.us
By punnsilm

Saba maha, küljed kitsamaks, aga et ikka astuda kah saaks, siis maha löigatud sabast siilud allotsa, et tuleks kellukjas. Algne plaan oli roheline ja päikeseprindiga, aga neil päevil, mis õde mul külas oli, ei leidunud ühist vaba päiesepaistelist hommikut. Ja et mul leidus sahtlipõhjas sinine pesumasinavärv, siis otsustas õde batika kasuks. Mulle meeldibki väga see batika tulemus, minu meelest maitsekas, aga siiski vallatu, nii et ma ei või seeliku ümbertegemise au kaugletki vaid endale võtta.
Image Hosted by ImageShack.us
By punnsilm
Image Hosted by ImageShack.us
By punnsilm
Image Hosted by ImageShack.us
By punnsilm

Ja veel üks käsitöö, mis pole kaugelti minu tehtud vaid hoopis minule tehtud. Lisan selle siia illustreerimaks, et vahel on käsitöö tõesti pikaealine. Meie 4-aastane tütar käis oma tädipoja gümnaasiumilõpetamisel (ylioppilajuhlissa, kui nüüd täpne olla), seljas natuke läikivast kunstlõngast valge kleit, mille minu vanaema mulle oma 35 aastat tagasi heegeldanud on. Kusjuures panin kleidi lapsele selga otse kapipõhjast, ei mingit kollakat varjundit ega vajadust pesta ja töödelda. Emme rahul, laps rahul, ja saime kiita, kui kena kleit.
Image Hosted by ImageShack.us
By punnsilm

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.