Aeda käsitöö

Sinine postitus 🙂

Kunagi ammu ammu leidsin kaltsukast ühe sinise kanga jupi, mis minu silmis oli kohe algusest peale linik. Kangas oli ilmselt olnud kardin… kuigi päris veendunud ma selles pole… igatahes olid kangaservad mõlemast otsast tegemata.
Vaatasin, et tükk on laua peal kuidagi veidra pikkusega ja mõtlesin, et heegeldan sellele äärepitsi. Äärepitsi hakkasin tegema juba eelmisel aastal, nii et sel aastal tegin endale kurja plaani see linik aasta lõpuks valmis teha.
Pitsi tegemisega oli üks jagu jamasid. Küll sai niit otsa ja siis tuli pits liiga lai… ühesõnaga jäi asi ikka väga mitmel korral seisma. Siis lugesin kellegi blogist, et tema peseb pitsid enne ära kui millegi külge õmbleb… Juhtuski nii, et minu pits sai pesus õigesse mõõtu.
Siis tuli välja, et kangas on liiga paks ja õmblusmasinaga pole võimalik pitsi külge õmmelda. Lõpuks tegin kogu töö käsitsi.
Kõige lõpuks tuli välja, et on ikka väga ebamäärastes mõõtudes ja elutoa lauale hästi ei sobi.
Ehk siis kui liniku keskosa laua keskele panna jääb pool pitsi lauale ja pool rippuma. Aga eks siis kulub kusagil mujal ära. Põhimõteliselt on kangas selline, et sobiks hädapärast isegi köögirätiks.

Pildid tegin siis nii, et kui pits ripub on teine pits laual ja vastupidi 🙂

Keraamikas olen teinud jõulukinke. Neid enne jõule näidata ei saa… aga üht armast seebi vms alust, kausikest näitaks täna siiski. Ühe tunni lõpus mõtlesin, et teen ühe pisikese ümmarguse kausi…aga savi läks käes loperguseks ja vaatasin, et kipus kergelt tilgakujuliseks see kauss. Egaś midagi tilk siis tilk – seegi ju armas. Aga kuidagi voolides läks see tilk veidi veidraks… No polnud päris SEE, mida tahtnud oleks…. ja niiviis mudides avastasin äkki ühel hetkel, et piisab vaid silmast ja suust , et välja tuleks 🙂

Päikest ja vähem vihma 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.