Adelliine oma

Oh minu udupead…

… kükitan nurgas ja häbenen natuke. Teie ju ei tea veel kust need eelmise postitude ehted koju jõudsid… Ma räägin siis ikka otsast peale.
Ülemöödunud nädala lõpus sain kõne, et üks koht viiest on täitmata ehtekunstnik Mari-Liis Makuse kursusele. Siin polnud midagi mõelda, kohe nimi kirja, kuigi ma ei teadnud selle inimese kohta mitte midagi. Võlusõna oli muidugi “ehtekunst”. Kolmapäeva õhtul Rapla Kultuurikeskuses kohapeal imetlesime kauneid klaasehteid ja ma vandusin kurja ja ennast et fotoka koju jätsin. Lasime siis kätel käia, väga lahe tegemine oli. Kuna ehted pidid ka kuumast läbi käima, siis õpetaja võttis meie tööd kaasa ja nüüd nad siis tagasi ongi.
Aga õpetaja kohta tean nüüd, et ta on pikka aega tegelenud Tiffani vitraažiga ja nüüd ehetele üle läinud. Tema viimane armastus olla klaasist valmistatud helmed, põletiga kuumutab ja käsitsi keerab. Teadjamad oskavad selgitada. Ka neid helmeid nägime, imelised, ausalt…

Vaat nii. icon_mersi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.