SÕLMIDA AEGADE SIDET…

“ Ja siis välgatas talle pähe mõte teha kaelaehe Freya- jumalatari kuulsa Briisinga kee eeskujul ning kirjutada sinna ruunimärkides needsamad sõnad. Kas see oleks legendi võltsimine? Jah? Või ei ? Briisingite osavate kääbuste tehtud keel neid sõnu ju polnud . Aga ega ta olegi tahtnud muistseid ehteid kopeerida, vaid kasutada, nende alusel uut luua. Mitte tuua muinasaega tänapäeva, vaid sõlmida aegade sidet.“
( Laipaik 1993: 253-254)

“Olen mõelnud nii kullale kui hõbedale. Võib olla seekord kullast? Silmad granaatidest. Ruunidele peenikest granaadipihu.”
( Laipaik 1993: 280-281)

Oli kord jumalanna. Armastuse ja surma jumalanna, kes nuttis merevaigust pisaraid kui ta abikaasa oli kaugel ära, kuid kes ei kohkunud tagasi ühestki seiklusest, mida elu talle pakkus. Näiteks selleks , et saada Briisingi kääbuste poolt meisterdatud imekauni kee omanikuks oli ta nõus nende kõigi neljaga öö veetma. On küll ka teine versioon , mille kohaselt kuningas Alberich selle talle lihtsalt kinkis. Olenemata sellest kuidas kee Freya omandusse sattus ei saa märkimata jätta, et tegemist oli müstilise ehtega, mida kandes ei suutnud ükski meessoost isik (ei inimene ega jumal ) Freya võludele vastu panna . Kaelakeel olevat olnud ka maagiline võime tuua võit sellele sõjaväele kelle poolt tema kandja oli .

Pole küll kindlasti kaugeltki minu kudum Briisinga kääbuste peene töö vääriline kuid idee ammutasin ma ikkagi nendelt. Pärlid kollased (kui kuld) ja punased ( kui granaadid) . Ruuniloitsud välja ei paista , need mõtlesin ise sisse  Muster sai valitud Briisingite nime tähenduse – põimijad- järgi .


Tegemist ei ole küll esimese päris minu oma disainiga aga siiani kõige südamelähedasema ja töömahukamaga . Ja see va kassirakendil kihutav Freya ei ole mind oma lummusest veel lahti lasknud….

Viidatud allikas
Laipaik , H. 1993. Pärlid surevad pikkamisi. Tallinn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.